Läänemaa hariduskobar

Startis Läänemaa haridusvaldkonda arendav koolide koostööprojekt aastatel 2024-2026

28. veebruaril kogunesid Haapsalu Kutsehariduskeskuse aulasse Läänemaa koolide õpetajad, koolijuhid ning töötajad, et teha algust meetmest „Piirkondlik atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond“ toetuse saanud ja  Läänemaa koole ning kohalikke omavalitsusi kaasava projektiga „Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“.  Avaseminaril oli osalejaid oli ca 200.

Projekti tegevuste eesmärgiks on õpilaste oskuste arendamine ja karjääriteadlikkuse kasvatamine haridustee varajase katkestamise vähendamiseks ning  koolide võimekuse suurendamiseks. Projekti teiseks eesmärgiks on koolidevahelise koostöö tõhustamiseks hariduskobara moodustamine ning selle kujundamine maakonna hariduselu arengu eestvedajaks. Kuna projekti tegevustes osalevad  nii õpetajad, õpilased kui  koolijuhid, on väga oluline, et kõik projektis osalejad teaksid ja saaksid ühtemoodi aru, millistest haridusvaldkonna murekohtadest tingituna taoline projekt sündis, mida projekti raames tehakse,  ja oleksid valmis projekti ka panustama.

Seminaripäeva esimene pool oligi seetõttu   sisustatud ettekannetega, mis aitasid  paremini avada projekti tausta ning tuua kõikideni selle vajadust.

SA Kutsekoda“ juhatuse liige Tiia Randma avas oma  ettekande „Mis toimub tööturul – keda oodatakse ja keda mitte“ esimeses pooles väga illustratiivselt  Eesti tööturuvaat ja  tööturuga ja töötajatega seotud probleemid, aga ka ebakõladest seoses tööjõu vajadusega ja pakkumisega.  Ettekande teine osa keskendus  sellele, milliseid oskusi on vaja uutel tulijatel kujundada, et nad oleksid tööturule oodatud. Tööandjad ootavad juba täna, aga tulevikus veelgi enam, et lisaks erialastele oskustele omaksid  tööle suunduvad noored  3 liiki üldoskusi, milleks on enesejuhtimise,  mõtlemise ja lävimisega seotud oskused. Nende oskuste arendamisega tuleb teha algust juba üldhariduskoolides toimuva õppetöö käigus. Üheks määravamaks oskuseks, mida koolid peavad õpilastel arendama, on baasdigioskused, ilma milleta ei ole võimalik enam hakkama saada ning digipädevus mis on paljudel erialadel ka töölesaamise eelduseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu  tutvustas osalejatele ministeeriumi poolt kavandatavat muudatust, milleks on õppimiskohustuse sisseseadmine kuni 18-aastaseks saamiseni.  Muudatuse abil püütakse vältida põhikooli järgselt õpingute katkestamist, sest õpilaste arvud, kes peale põhikooli hariduse omandamist ei jätka, on tõusutrendis, ka kaovad need noored koolide ja KOVide vaateväljast.  Ministeeriumil on kavas minna üle ka ühtsele keskharidusele.

Ministeeriumi kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige andis osalejatele ülevaate kutsehariduse reformimisest õppimiskohustuse kontekstis. Ta tõi oma ettekandes esile, et ühtsele keskharidusele üleminek tähendab ka praeguse kutsekeskhariduse ümbermõtestamist ja selle kehtiva keskharidusstandardiga kooskõlla viimist. Kutsekeskhariduse uus mudel peab looma kutseõppuritele võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrgharidusõppes.

Seminaripäeva teises pooles tutvustas SA Läänemaa arendusjuht Ingrid Danilov osalejatele Läänemaa hariduse arengustrateegiat aastani 2035 ja haridusvaldkonna tänaseid murekohti, millega tuleb koostöiselt  lähiaastatel tegeleda. Seminaril osalejad said ettekandest ka ülevaate, millised probleemid olid aluseks  hariduskobara projekti kavandamisel. Lisaks said osalejad teavet ka  maakonnale eraldatud  arengustrateegia elluviimise toetusest ja selle kasutamise võimalustest uute  koolide koostöös kavandatavate arenguprojektide  elluviimiseks haridusvaldkonnas aastatel 2024-2027.

Seminaripäeva viimane ettekanne keskendus hariduskobara projektile ning SA Läänemaa projektijuht Kaja Rüütel tutvustas osalejatele detailsemalt projekti eesmärke, ajaraami, partnereid ja projekti elluviivat meeskonda, avas projekti sisu, tutvustas tegevusi projekti 1., 2. ja 3. aastal ja sihtrühmi, kellele on konkreetsed tegevused suunatud. Ta andis ka ülevaate eelarvest ning investeeringutest koolidele, mida projekti raames tehakse. Projekti kaasrahastatakse EL ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Avaseminari lõppedes kirjutasid  Läänemaa koolijuhid,  kohalike omavalitsuste haridusjuhid ning SA Läänemaa juhataja pidulikult alla Hea tahte koostööleppele haridusvaldkonna ühiseks arendamiseks Läänemaal.

Maakonna koolide koostööprojekt „ Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“ asus teele!

Pildifail seminarist: https://photos.app.goo.gl/1E4rrDy2Wz83vLXV8

Kohtumiseni juba projektis!

 

„Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“

Projekti eesmärgiks on arendada välja maakonnaülene kõiki KOV-e ja koole ning ettevõtete esindajaid ühendav terviklikult toimiv haridusvõrgustik – hariduskobar (HK) haridusvaldkonna koostöiseks arendamiseks ning Läänemaa elu- ja ettevõtluskeskkonda panustamiseks. Projektitegevuste fookuses on õpilaste tulevikutööks vajalike oskuste arendamine ning koostöövõrgustiku tugevdamine ning muutmine maakonna hariduselu arengu juhtijaks.

Projekti partneriteks on maakonna 3 kohalikku omavalitsusüksust – Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus. Kõik 3 omavalitsusüksust on projekti partneriteks järgnevatel põhjustel: 1) seadusest tulenevalt on hariduse korraldamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ülesanne; 2) seadusest tulenevalt on omavalitsusüksuste ülesanne ka ühiselt kavandada maakonna arengut ja selle elluviimist, seega ühiselt kavandama ka haridusvaldkonna arengut maakonnas.
 
Kohalike omavalitsusüksustes haridusvaldkonna juhtide sõnul on aga maavalitsuste tegevuste lõppedes märkimisväärselt vähenenud omavalitsusüksuste koostöö haridusvaldkonna ühiseks ja terviklikuks arendamiseks maakonnas. Omavalitsusüksuste koostöö toimub küll teatud teemade ja probleemide lahendamise pinnalt, kuid haridusvaldkonna eest olevate väljakutsetega ning arenguküsimustega ja -võimalustega algkoolist ülikoolini maakonnas ühiselt piisavalt ei tegeleta. Samas on maakonna koolivõrku kuuluvate koolide võimekus pakkuda 
 
Projekt tegevuskava sisaldab tegevusi erinevates ajaraamides järgmise loogika kohaselt:
1) Projekti tegevuskava sisaldab tegevusi, mis viiakse ellu kas üksnes projekti 1. aastal või 2. aastal. Need on ühekordsed tegevused, mille eesmärgiks on mingi pikemaajalise protsessi planeerimine, olukorra uurimine edasiste arenduste kavandamiseks ning hanke- ja ostumenetluste läbiviimine.
2) Projekt sisaldab tegevusi, mis algavad ühel aastal ja jätkuvad teisel aastal. Nendeks tegevusteks on enamasti õpetajate koolitused, millele järgneb koolitustel omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine õppetöösse, aga ka õppekäikudele järgnevad võrgustikutegevused jm
3) Projekt sisaldab tegevusi, mis viiakse ellu läbi 3 aasta ja need on õpilaste oskuste arendamisele suunatud tegevused, projekti teavitustegevused, aga ka tegevused, mis on vajalikud hariduskobara liikmetest ühtse meeskonna loomiseks. 
Kavandatud tegevusteks on üksnes projekti 1. aastal:

  • ettevõtlus- ja karjääriõppeks pikaajalise tegevuskava koostamine
  • Läänemaa koolide koolikultuuri uurimine
  • hanke läbiviimine ja ehitustöödega alustamine projekti partneri – Lääne-Nigula VV poolt;
  • koolidele interaktiivsete õppevahendite ostude sooritamine Vormsi VV poolt, hangete korraldamine Haapsalu LV ja Lääne-Nigula VV poolt
  • töö- ja tehnoloogiaõppeks seadmete soetamine, ostumenetluse läbiviimine Haapsalu Linnavalitsuse poolt
  • koolidele õppevahendite ostu sooritamine praktiliseks õppeks loodusainetes (füüsika, keemia) Haapsalu LV poolt ja hankemenetluse läbiviimine Lääne-Nigula VV poolt.
  • HK liikmetele meeskonnakoolituse korraldamine ühtse meeskonnana tegutsemiseks
  • HK kommunikatsioonistrateegia ja visuaalse identiteedi loomine
  • projekti kodulehe loomine

Kavandatud tegevused on projekti 1. aastal ja jätkumisega 2. aastal:

  • õpioskuste õpetamise koolitused koos tööriistakohvri loomisega õpetajatele, 1. grupp 1. aastal ja 2. grupp 2. aastal, koolitustele järgnevaks tegevusteks on õpilaste õpioskuste arendamine ainetundides projekti 2. ja 3. aastal
  • praktiline koolitus õpetajatele oskuste omandamiseks digimentori ülesannete täitmiseks, 1. grupp 1. aastal ja 2. grupp 2. aastal, koolitustele järgnevaks tegevuseks on digimentorite poolne tegevus õpetajate ja õpilaste õppetöö toetamiseks

Kavandatud tegevused üksnes projekti 2. aastal:

  • koolidele TT õppeks seadmete ja tööriistade soetamine, hankemenetluse läbiviimine Lääne-Nigula VV poolt. 

Kavandatud tegevused projekti 2. aastal ja jätkumisega 3. aastal:

  • digimentoritest võrgustiku ellukutsumine, õpilaste digioskuste omandamiseks digimentorite õppetöö toetamine koolides
  • koolide ja ettevõtete ühise koostööpäeva korraldamine
  • arendusseminaride korraldamine HK liikmetele 

Kavandatud tegevused läbi 3 aasta:

  • inseneeria ja tehnoloogia töötubade korraldamine koolides 2. kooliastmes koostöös OÜ Merkuur, 2 kooli aastas 3 korral
  • praktilisi oskusi tutvustavate „klassist välja“ õppepäevade korraldamine HKHK-s, kolledžis ja ettevõtetes
  • koolitusprogrammi “Suveks tööle” võimaldamine gümnasistidele töötamiseks Läänemaa turismiettevõtetes
  • põhikoolide õpilaste õppekäigud Läänemaa ja Harjumaa ettevõtetesse
  • õppetöö läbiviimine füüsikas ja keemias kasutades innovaatilisi reaalse eluga seotud praktilisi katsevahendeid
  • HK liikmete õppekäigud edukatesse koolidesse ja ettevõtetesse sagedusega 2 õppekäiku aastas
  • tegevused projekti eesmärkidest, tegevustest ja tulemustest teavitamiseks (ava- ja lõpukonverentsid, avalikkuse pidev teavitamine erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu jm)

 
Projekti maksumus kokku 953 317 eurot, sellest toetuse summa 714 988 eurot ja omafinantseering 238 329 eurot (sellest SA Läänemaa 93 669 eurot, Haapsalu linn 34 881 eurot, Lääne-Nigula vald 105 013 eurot ja Vormsi vald 4 766 eurot).
 
Projekti kogumahust on investeering summas 210 020 eurot õppebaasi ajakohastamiseks, lisaks seadmete ja õppevahendite soetamine kolme omavalitsuse koolidesse summas 295 475 eurot. 

 

Valdkonna asjatundja

Valminud on Läänemaa rahvastiku ja koolivõrgu analüüs

Valdkonna asjatundja

Valminud on Lääne maakonna arengustrateegia 2035+

Valdkonna asjatundja

Kaja Rüütel