Maakondlik kriisikomisjon

Läänemaa kohalikud omavalitsused on moodustanud ühise maakondliku kriisikomisjoni, mille tegevus on reguleeritud tulenevalt hädaolukorra seadusest. Läänemaa kohalike omavalitsuste kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist Lääne maakonna territooriumil ja esitab Lääne-Eesti Regionaalsele Kriisikomisjonile kord aastas kokkuvõtte omavalitsuste ühise kriisikomisjoni tegevusest ning järgmise aasta tööplaani

Kriisikomisjoni peamised tegevused on liikmete järjepidev koolitamine ja koostöö harjutamine laua-või väliõppustel oma pädevuse piires erinevate kriiside lahendamiseks, samuti omavalitsuse suurusest sõltuvalt hädaolukorra plaani koostamine erinevateks kriisiolukordadeks (näit pikem elektrikatkestus).

1. Urmas Sukles – kriisikomisjoni esimees, Haapsalu linnapea;
2. Hannes Aasma  – Lääne päästekeskus, päästepiirkonna juhataja (asendusliige Andres Kaljura –  Lääne päästekeskus, komandopealik);
3. Janno Randmaa, Lääne-Nigula vallavanem;
4. Ene Sarapuu –  Vormsi vallavanem;
5. Aivar Nõva – Vormsi saarevaht;
6. Tõnu Parbus –  Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete spetsialist;
7. Andrei Taratuhin  – Lääne prefektuur, Haapsalu politseijaoskonna juht (asendusliige Meelis Laurmann – Lääne prefektuur, Haapsalu politseijaoskonna patrulltalituse juht);
8. Innar Mäesalu – Haapsalu aselinnapea kommunaalalal;
9. Olev Peetris – Lääne-Nigula valla kommunaal – ja teedespetsialist;
10. Anu Kikas – Sihtasutus Läänemaa juhatuse liige;
11. Andres Välli –  Kaitseliidu Lääne maleva pealik.

Eesti on turvaline koht, kus elada. Paraku juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal. Sellises olukorras võib abi Sinuni jõuda palju aeglasemalt kui tavaliselt. Igaüks meist saab teha ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda.

Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus leida end kriisist, mille on põhjustanud erakordselt halb ilm. Nii juhtus 2005. aastal, kui Pärnut tabas ulatuslik üleujutus või kui Padaorus jäid 2010. aastal sajad inimesed mitmeks päevaks autodesse lumevangi. Kriisiolukorra võib tekitada ka ulatuslik tehniline rike. Näiteks, tänavu jaanuaris jäi kogu Saaremaa tundideks elektrita – katkes telefoniside ja internet, pangaautomaadid ei töötanud, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid kütte ja veeta.

Meil on hea meel teatada, et tänasest on igale Eesti inimesele kättesaadav käsiraamat „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks“. Sealt leiab lihtsad juhised, kuidas end ja oma peret ette valmistada vähemalt ühe nädala kestvaks kriisiolukorraks.
Info on eesti, vene ja inglise keeles.

Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse.

Internetist leiab juhised aadressil www.kriis.ee ja kasulikke näpunäiteid saad ka Naiskodukaitse tasuta mobiiliäpist „Ole valmis!“.