Menu
MAAKONNA ENERGIA- JA KLIIMAKAVA
Maakonna energia- ja kliimakava
Läänemaa Omavalitsute Liidu (LOVL) eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusega viivad Läänemaa omavalitused ellu projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava koostamine”. Projekti välispartneriks kliima- ja energiakava koostamisel on Norra Vikeni Maavolikogu.
Projekti periood on 14.10.2021 – 31.12.2022 ja projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist. Projekti kogumaksumus on 34 894 eurot. Toetuse osakaal on 90% abikõlblikest kuludest ehk 44 595 eurot ja omafinantseeringu määr on 10,00% ehk 3 490 eurot.
Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on aidata kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava peamine eesmärk on suurendada Lääne maakonna kui terviku, Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja Vormsi valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada nende kasvuhoonegaaside emissiooni (kliimamuutuste leevendamine). Valmiv kava annab Läänemaa osas ülevaate, mis mahus ja kelle poolt enim ebamõistlikult energiat tarbitakse ning emissioone õhku paisatakse. Lisaks pakub välja meetmed ja tegevused, mille abil suurendada säästva energia tarbimist ja vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist maakonnas.
Kliima- ja energiakava koostamise käigus analüüsitakse kaheksat valdkonda:
- Looduskeskkond.
- Kogukond. Teadlikkus. Koostöö.
- Tervis. Sotsiaalhoolekanne. Päästesuutlikkus.
- Maakasutus ja planeerimine.
- Liikuvus. Kergliiklusteed. Munitsipaal- ja teenustransport. Läänemaa ühistransport ja transpordiühendused.
- Energeetika ja varustuskindlus.
- Soojamajandus ja kaugküte.
- Majandus. Biomajandus. Ringmajandus.
Läänemaa Omavalitsuste Liit otsib ekspertteenuse osutajat
Läänemaa Omavalituste Liit kuulutas 2021. aastal välja hanke eksperdi teenuse ostmiseks projekti “Läänemaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava koostamine” raames. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 Keskkonnaministeeriumi programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.
Hanke tulemusena leiti ekspertteenuse pakkuja Läänemaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava (Läänemaa KEKK) koostmiseks neljas valdkonnas:
- majandus;
- biomajandus;
- taristu ja ehitised;
- energeetika ja varustuskindlus.
Samuti leiti eksperditeenuse pakkuja Läänemaa kohalike omavalitsuste nõustamiseks Läänemaa KEKK koostmisel neljas valdkonnas:
- tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevõimekus;
- maakasutus ja planeerimine;
- looduskeskkond;
- kogukond, teadlikkus ja koostöö.
Läänemaa Omavalitsuste Liidu välispartneriks kliima- ja energiakava koostamisel on Norra Vikeni Maavolikogu.
Täpsem info pakkumuse esitamiseks oli:
Lisa 1 – Mõõdikute aruandluse tabel vastavalt juhistele;
Lisa 2 – Lõpparuandluse tabel näitajate soovitustega.
Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda projektijuht Grete Kindel’i poole mobiiltelefoni numbril +372 5371 0852.
Selgunud on Läänemaa kliima- ja energiakava eksperteenuse osutaja
Läänemaa Omavalituste Liidu poolt välja kuulutatud hanke korras otsiti ekspertteenust Läänemaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava koostamiseks. Hinnapäring saadeti projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakava koostamine“ finantseerija Keskkonnainvesteeringu poolt koostatud võimalike teenusepakkujate nimekirjast järgmistele ettevõtetele: MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, OÜ Sustinere, Civitta, Tepsli OÜ ja Energex Energy Experts OÜ.
Oma hinnapakkumuse esitasid hanke käigus kaks ettevõtet: MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur ja Energex Energy Experts OÜ. Kolmest liikmest koosnev hindamiskomisjon hindas esitatud pakkumusi ning tunnistas parimaks MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri pakkumuse. Seega sai projekti Läänemaa kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakava koostamise nõuandvaks eksperdiks MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt Neeme Kärbo ning ka kava kaasautoriks.
Toimus Lääne- ja Pärnumaa kliimakavade koostamise avaseminar
20.01.2022 toimus Zoom vahendusel Lääne- ja Pärnumaa kliima- ning energiakavade avaseminar. Kuna Lääne- ja Pärnu Omavalitsuste Liit koostasid KIKile kliima- ja energiakavade projektitaotlust paralleelselt – jagades koos mõtteid ning leides ühise välispartneri, siis otsustati, et ka tulevikus, projektide elluviimisel, tehakse koostööd ning võimalusel ühildatakse projektitegevusi. Arvestades asjaolu, et avaseminar on üldine sissejuhatus ning seminaril osaleb välispartner Norrast ettekandega, siis aja- ja energia kokkuhoiu mõttes otsustati see korraldada koos.
Seminari avasõnad lausus Läänemaa Omavalitsuste Liidu poolne projektijuht Grete Kindel, kes andis ülevaate projektide koostamise protsessist ning kliima- ja energiakavade vajadusest Lääne- ja Pärnumaa omavalitsustele.
Seejärel sai sõna MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri juht Martin Kikas, kes selgitas omalt poolt kliima- ja energiakavade koostamise protsessi Lääne- ja Pärnumaal ning hõikas välja mõlema maakonna ekspertide nimed. Läänemaa kliimakava eksperdiks sai Neeme Kärbo ning Pärnumaal Antti Roose. Martin Kikas andis oma ettekande käigus ka esimese ülesande omavalitsustele – koguda kokku enda omavalitsust puudutavad andmed ning nimetada igal omavalitsusel projektile vastav kontaktisik.
Seminari lõpetas Guri Bugge Vikeni Maavolikogust (Norra), kes andis ülevaate sellest kuidas norralased oma kliima- ja energiakava koostasid. Lisaks tutvustas ta tööriistasid, millega nad täna oma kavade tulemusi seiravad.
Avaseminar on järelvaatav siit:
Salvestuse salasõna: 9H!.Z^lb
19.04.2022 toimus Altmõisa Külalistemajas projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakava koostamine“ vaheseminar.
Seminaril tegi Läänemaa Omavalitsuste Liidu projektijuht Grete Kindel esmalt sissejuhatuse projekti käigus toimunud tegevustest, tutvustas andmeid ja materjale, mida kava koostamisel olemasoleva olukorra analüüsiks kasutati ja rääkis ootustest koostatavale kavale.
Seejärel tutvustas MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Antti Roose praegu kehtivat kliimapoliitika konteksti ja aluseid ning Neeme Kärbo ja Marten Saareoks tegid ülevaate koostatava kava metoodikast, edasisest tööprotsessist ja seni analüüsitud, sh puudulikest andmetest.
Lühikese lõunapausi järel asuti üheskoos sõnastama Läänemaa kliima- ja energiakava visiooni ja strateegilisi eesmärke. Ühiselt otsustati, et Läänemaa kliima- ja energiakava visioon võiks lähtuda Lääne maakonnaplaneeringu ja strateegia ühisest visioonist, mis on juba varasemalt konsensuslikult omaks võetud ning mida juba üheskoos ka rakendatatakse.
Seminari lõpus tehti kokkuvõte päevast ning jagati laiali järgmised ülesanded,mille abil jõuaks projekt järgmisesse etappi ning kliima- ja energiakava saaks valmis.
FOTO: 19.04.2022 toimus Altmõisa Külalistemajas projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakava koostamine“ vaheseminar.
Läänemaa kliima- ja energiakava on valmis kommenteerimiseks
12.juulil andis MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur üle Läänemaa kliima- ja energiakava 2030 esmase versiooni, mis suunati omavalitsustesse kommenteerimiseks. Tähtajaks on antud 27. oktoober 2022.
Toimus Lääne- ja Pärnumaa kohalike omavalitsuste kliimakavade lõppseminar
7.oktoobril leidis Tõstamaa Meierei restoranis aset Lääne- ja Pärnumaa kliimakavade ühine lõpuseminar, kus tehti projektide kokkuvõtteid kahe naabri, Pärnumaa ja Läänemaa omavalitsuste osavõtul. Lisaks olid seminarile kutsutud projekti välispartneri esindajad Norrast Vikeni Maavolikogust, kes tutvustasid süsinikuheite vähendamise teekaardi Norra omavalitsustes.
Ettekande seadusemuudatustest kliimasihtide toetuseks tegi riigikogu liige Anne-Ly Akkermann. Kohalikul biokütusel, heina- ja hakkpuidul töötavast Lihula katlamajast ning tuule- ja päikeseenergia kasutamisest Lääneranna vallas rääkis valla planeeringute spetsialist Margus Källe.
Praktilistes töötubades juhatas Tartu Regiooni Energiaagentuur esimesed sammud energiakogukondade loomiseks ja õpetas, kuidas korraldada energiajuhtimist ning energiaseiret valdades.
Millised muutused kliimakava valmimise järel Lääne- ja Pärnumaa elanikke ees ootavad?
Kliima- ja energiakava valmimise ja avalikustamisega saame kindlasti teadlikkumaks ning jõuame ühtesse infovälja, et mis on tänane tegelik olukord, kus igapäevaselt majandame. Juba lähiaastail saavad Lääne- ja Pärnumaa põhimõtteliselt tõsta maakasutuslikult ja looduslikult süsiniku sidumist.
Hajaenergeetika ja omatarbeline energiatootmine peab saama hoo sisse. Vajalik on aidata kaasa energiakogukondade (energiaühistu jt vormid) loomisele, innustades elanikke kohalikule energiatoomisele ning kohapealsele tarbimisele. See eeldab põhjalikku selgitustööd, näidates ühistulise tegutsemise eeliseid ja võimalusi.
Ringmajandus on teema, mis puudutab jõuliselt nii kogukonda, eraettevõtjaid kui vallavalitusi. Valdade poolt kavandatakse nii kiirkompostrite kui tekstiilijäätmete kogumise konteinerite paigaldamist kogumispunkidesse, samuti korduvkasutuspunktide rajamist kasutuskõlbulike asjade kogumiseks koostöös taaskasutuskeskustega.
Keskkonnahoidlike hangete potentsiaal on suuresti kasutamata, selles osas vajavad omavalitsute töötajad koolitusi.
Kes juhib ja kavandab vallas energiakasutust?
Omavalitsuse energiatarbimise kaardistuse käigus selgus, et enamusel valdadel puudub „tööriist“ energiakasutuse analüüsiks. Kliimakava koostamise käigus loodi lihtsad koondtabeli energiatarbimise analüüsimiseks aastate lõikes ja energiajuhtimise süsteemi juurutamiseks.
Seminari käigus tõdesid nii Lääne- kui ka Pärnumaa omavalitsuste esindajad, et nende ühine soov on astuda edasi samm, millega anda oma panus jätkusuutlikuma ja puhtama elu- ja majanduskeskkonna loomisesse, vähendamaks ebamõistlikku energiakasutust ja emissioonide õhku paiskamist igas eluvaldkonnas, kus inimene tegutseb.
Läänemaa kliima- ja energiakava on valmis kommenteerimiseks
Septembri alguses saatis Läänemaa Omavalitsuste Liit Haapsalu Linnavalitsusele, Lääne- Nigula ja Vormsi Vallavalitsustele laiali Läänemaa kliima- ja energiakava esmase versiooni, millele sai lisada omapoolseid kommentaare ja tähelepanekuid.
Tänaseks on igast omavalitsusest saabunud hulgaliselt tähelepanekuid, mis on koondatud kõik ühte dokumenti ning juurde lisatud kava koostajate vastused.
Läänemaa Omavalitsuste Liit tänab kõiki, kes võtsid vaevaks kliima- ja energiakava lugeda, lisada juurde oma mõtteid, tähelepanekuid ja kommentaare!
Lääne- ja Pärnumaa kliimakava meeskonnad külastasid Norra projekti partnerit
19.-21. oktoober 2022 toimus Lääne- ja Pärnumaa omavalitsuste esindajate õppereis Norra. Mõlema maakonna kliimakavade projektide partneriks on olnud Norra Vikeni maakond, kes on osalenud projekti ava- ja lõppseminaril ning jaganud oma kogemusi kliimakava koostamise protsessist Norras ja selle rakendamise võlusid ning valusid.
Kahepäevasel õppereisil tutvustati Vikeni maakonna tegevusi ja kliimaneutraaluse teema olulisust ning teemakohaseid põnevaid algatusi ja organisatsioone. Väga huvitav oli organisatsiooni NORSUS (Norwegian Institute for Sustainability Research) ettekanne toidujäätmetest Norras. Organisatsiooni visioon on pakkuda teadmisi jätkusuutlikuks ühiskonnaarenguks. Rakendatakse ja arendatakse teadmisi ja meetodeid, et mõista ja rakendada ühiskonnas jätkusuutlikke lahendusi. Koos paljude avalik-õiguslike ja eraklientidega viiakse ellu projekte kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust, pakkudes sageli ka majanduslikku kasu. Näiteks üks projekt, mida tutvustati oli seotud koolisööklas tekkinud toidujäätmete vähendamisega.
Toidujäätmete teke Norras 2020. aastal:
- 75 kg toidujäätmeid elaniku kohta aastas
- Iga päev läheb prügikasti 1,1 miljonit kg söödavat toitu
- Aastane kliimajalajälg ca. 1,3 miljonit tonni CO2 ekv.
- Iga-aastane majanduslik kahju on üle 20 miljardi Norra krooni
Biogass Oslofjord on piirkondlik koostöövõrgustik Norras, mis koosneb Oslo, Vikeni ja Vestfold & Telemarki maakonnast. Võrgustik alustas tegevust 2018. aastal ning tegeleb biogaasi ja taastuvate orgaaniliste energiaressursside kasutamise edendamise ja tugevdamisega piirkonnas. Võrgustiku partneritel on ühised eesmärgid panustada säästvale ressursikasutusele ja kliimagaaside heitkoguste vähendamisele, kasutades selleks ära näiteks sõnniku, reovee, toidujäätmete ja orgaaniliste tööstusjäätmete säästva ja piirkondliku kasutamise potentsiaali.
Meile tutvustati ka projekti ENCHANT, mille eesmärk on toetada energia siiret, testides energiatarbimise käitumist mõjutavate meetodite mõju laiaulatuslikult kogu Euroopas. Erinevad meetodid töötatakse välja, kohandatakse ja testitakse eesmärgiga avada käitumise muutmise kaudu avalikkuse energiatõhususe potentsiaal. Üheks peategelaseks on kujundatud energiavampiir, kes õpetab tarbijaid energiat kokku hoidma läbi lustlikute visuaalide.
Põnev oli kuulata ka Monika Svanbergi ettekannet Interregi projektist biomajanduses. Norra on teadagi metsa biomajanduse esirinnas, kuid nähti, et kogu potentsiaali ei ole ära kasutatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ning areng ja innovatsioon peavad olema kiiremad. Seega kolme projekti aasta jooksul ergutati uusi puidupõhiseid innovatsioone ning toetati väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid oma turu ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisel metsa biomajanduses. Selle saavutamiseks rakendati projekti raames algatusi kogu väärtusahela ulatuses, alates otse toetusmeetmetest ja koolitustest kuni erinevate huvirühmade ühendamiseni ja uute piirkondlike kohtumiste loomiseni.
Järgmisel päeval külastasime Business Lillestrøm ettevõtluskeskust ja inkubaatorit, kus iduettevõtted tutvustasid oma tegemisi. Üheks näiteks oli Nordic Booster, kes toodavad ja arendavad suure võimsusega akupankasid ja mobiilseid laadimissüsteeme. Õppereisi viimane külastus oli INFINITUM jäätmejaama, mis loodi Norra joogitootjate ja toidupoekettide poolt, et edendada joogipudelite ja purkide tõhusat kogumist ning ringlussevõttu.
Õppereisil osalenud tõdesid, et Norras toimivad paljud ettevõtmised paremini kui meil, sest asjad on riigi poolt reguleeritud ja tegevusi viiakse ellu süsteemselt. Kui kodumail küsimustele vastuseid otsides tunduvad mõned lahendused olevat utoopilised, võimatud ja ebapraktilised, tuleb vaadata veidi kaugemale. Norras nähtu on tõestus, et eesmärkide poole süsteemselt liikudes jõutakse lahendusteni ja neid lahendusi arendatakse edasi. Peab olema piisavalt tarku ja teotahtelisi inimesi ning ressursse, et eesmärgini jõuda. Kindlasti on palju meie põhjanaabritelt õppida ja koostöö jätkub.
FOTOD: 19.-21. oktoober 2022 külastasid Lääne- ja Pärnumaa kliimakava meeskonnad Norra projekti partnerit
Valminud on Läänemaa kliima- ja energiakava 2030
2021.aasta lõpus valmis Läänemaa kliima- ja energiakava ajavaatega aastani 2030, mille peamine eesmärk on suurendada maakonnas valmidust ja võimekust kohaneda kliimamuutuste mõjudega ning vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni läbi tarbimistegevuse.
Eesti, Euroopa Liidu liikmena, on võtnud eesmärgi, saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks ning sealhulgas suurendada riigi regionaalse, aga ka kohaliku tasandi valmidust ja võimet kohaneda muutuva ilmastuga. Kliimamuutustega kaasnevad mõjud nii looduskeskkonnale, inimeste elulaadile ja heaolule kui ka tervisele (nii füüsilisele kui ka vaimsele). Aitamaks kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiavaldkondade mõtestamisele, olukorra parandamiseks seatud eesmärkide seadmisele ning saavutamisele on mitmed omavalitsused (Tartu linn, Saaremaa vald, Hiiumaa vald) Eestis varasemalt koostanud omale kliima- ja energiakava. Nii toimiti ka Läänemaal, kus Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus otsustasid Läänemaa Omavalitsuste Liidu egiidi all koostada ühise kliimakava. Kliimamuutuste mõjudega kohanemine tähendab erinevate abinõude rakendamist nii kohalike omavalitsuste, aga ka elanike poolt.
Kliimamuutuste puhul räägitakse nii nendega kohanemisest kui ka juba avalduvate mõjude leevendamisest ning neid kahte tahku on käsitletud vastvalminud maakondlikus kliimakavas. Kliimamuutustega kohanemine tähendab seda, et inimene peab leppima juba tekkinud olukorraga ning andma endast kõik, et pidurdada ilmastu soojenemisega kaasnevaid probleeme. Läänemaa kontekstis võiks mõjudest enim esile tõsta üleujutuste ohtu, maastikupõlenguid, tulvaveed, tormid, kuumalaineid ja turismindusest tulenevat koormust loodusele. Kliima- ja energiakava metoodika kohaselt analüüsiti maakonnas kohanemisest lähtuvalt nelja erinevat valdkonda: looduskeskkond; kogukonna teadlikkus ja koostöö; tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja päästesuutlikkus; maakasutus ja planeerimine. Andmete tõlgendamisest selgus, et väga hea on olukord meie loodus- ja elukeskkonnaga. Kuna Läänemaa omavalitsustes on valminud või valmimas värsked üldplaneeringud, siis on maakasutusele ja ehitustegevusele juba teadlikult seatud tingimused (ehituskeeluvööndid, sadeveesüsteemide ehitustingimused jms), mis aitavad vähendada tormide, üleujutuste, tulvavete, kuumasaarte ja teisi taolisi ohte inimtegevusele. Looduskeskkond on samuti Läänemaal hoitud, oleme ju kõige looduskaitstum maakond Eestis (21,2% maakonna territooriumist moodustavad kaitsealad). Teades ja tundes oma suurimat väärtust, eksponeerime seda vastutustundlikult ka enda külalistele.
Vähem on tähelepanu pööratud kliimamuutuste võimalikele mõjutustele kogukonnale. Maakonnas on olemas terviseprofiilid, kuid neis dokumentides pole käsitletud muutunud ilmastu toimet erinevatele inimrühmadele. Näiteks mõjuvad suvised kuumalained rängalt südame-veresoonkonna haigusi põdevatele inimestele, eakatele, aga ka väikelastele. Meie tervishoiusüsteem peab valmis olema, et ekstreemsete ilmastikutingimuste korral võib kasvada abivajate hulk hüppeliselt. Eelkõige võiks kohalik omavalitsus mõelda, mida tema saab sellises olukorras ära teha: tagada sotsiaaltöötajate valmidus aidata haavatavamaid elanikke, luua tiheasumitesse joogivee võtmise kohad, korraldada libeduse tõrjet jne. Oluline on selles kontekstis ka riiklike ja vabatahtlike päästekomandode olemasolu. Komandode säilimiseks peab riik ning kohalikud omavalitsused neile soovitud tuge pakkuma, sest nende roll äärmuslikes ilmastikutingimustes on vältimatu. Võtame näiteks maastikupõlengud, mis meil kahjuks igal suvel ühes või teises piirkonnas võimust võtavad. Kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused võiksid tulevikus võtta initsiatiivi ja viia kliimamuutustega seonduvat infot elanikkonnani. Näiteks koolides ja huviringides tasuks pöörata tähelepanu kliimamuutustele, sest tulevased põlvkonnad on need, kes peavad tulevikus lõivu maksma meie tänase raiskava mugavus- ja tarbimiskultuuri pärast.
Kliimamuutuste leevendamise puhul räägitakse tegevustest, mis aitavad muutuse kiirust ja mõju vähendada, seda siis kasvuhoonegaaside heitkoguste, aga ka kontsentratsiooni vähendamise abil. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on oluline energiatarbimise ja tootmise vähendamine, aga ka tarbitava energia muutmine keskkonnasõbralikumaks, näiteks läbi taastuvenergia kasutamise laiendamise, hoonete parema soojustamise, säästva transpordi ja muu energiat säästva tegevuse abil. Kliima- ja energiakava metoodika kohaselt analüüsiti maakonnas leevendamise seiuskohast lähtuvalt nelja erinevat valdkonda: taristu ja ehitised; energeetika ja varustuskindlus; bio-, ring- ja majandus; liikuvus. Analüüsi käigus selgus, et Läänemaa kohalike omavalitsuste omandis on 84 hoonet ning nende peamine ühisnimetaja on suur energiakulu, kehv sisekliima ja hoonete ebapiisav kasutus. Kuna suur osa hoonetest on pärand eelmisest sajandist, siis ehitati need sel ajastul vastanud vajadustele – suuremale elanikkonnale ja enamatele teenustele. Seega on lähiaastatel omavalitsustele väljakutse, leida viisid ja võimalused kuidas neile kuuluvaid hooneid renoveerida ning muuta energiatõhusamaks ehk kaasajastada tänapäevastele tingimustele, aga ka elanikkonna vajadustele.
Liikuvuse valdkonda süüvides, leidsid eksperdid, et maakonna ühistranspordi korraldus vajaks tulevikus süstemaatilisemat jõutamist ning seda eelkõige liinivõrgu, aga ka peatuste teenusmudeli ning kergliiklusteede koosmõju arendamisel. Soojamajandust uurides leiti, et Läänemaa katlamajades tarbitakse märkimisväärsel määral turba ja põlevkivi toormet, mille eriheitetegur on üsna kõrge. Seega võiks tulevikus leida viise, kuidas katlamajad viia üle väiksema süsinikuheitega küttelahendustele.
Taastuvenergia tootmise viisid ja asukohad on paljuski määratud vastvalminud või valmivates üldplaneeringutes, seega on ka sellele teemale ennatlikult mõeldud. Taastuvenergia toodangu, aga ka selle tarbimise suurendamine omavad suurt rolli maakonna kliimaeesmärkide täitmisel. Läänemaa elektrivõrgu taristu on tänu varasematele investeeringutele Eestis üks vastupidavamaid just heitlikes ilmastikuoludes. Sarnaste investeeringutega tasub jätkata ka tuleikus. Tarbimise puhul mängib olulist rolli tänavavalgustus ja selle säästlikuks muutmine, mis omakorda vajab jällegi investeeringuid. Hea näitena võib tuua Lääne-Nigula valla, kes tänaseks on leidnud kiire ning minimaalse rahalist panust nõudva lahenduse läbi selle, et reguleerib tänavavalgustite põlemise aega.
Majandusvaldkondasid lahates selgus, et Läänemaa omavalitsuste ametnikel on tulenevalt oma tegevusvaldkonnast üldine teadmine ring- ja rohemajandusest ning keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetest. Samas on neil ebapiisav teadmine, et osata omavalitsuses neid põhimõtteid kasutada. Seega vajaks ametnikud tulevikus selle teemalisi koolitusi ja kogemuste vahetamise vorme teiste omavalitsustega või riikidega.
Ilmastu soojenemist saab meist igaüks oma tegevusega leevendada ning seda läbi kasvuhoonegaaside heite vähendamise, energia säästlikuma kasutamise, taastuvenergia osakaalu suurendamisega, aga ka näiteks hoonefondi rekonstrueerimise või üldisema tarbimiskultuuri abil. Mõistmaks kuivõrd kliimamuutused meid igapäevaselt mõjutavad, tuleks olulist tähelepanu pöörata ka teavitustegevusele ja koolitustele nii elanikele, ettevõtjatele, omavalitsuste ametnikele ja teistele olulistele huvirühmadele. Seniks soovitan igal lugejal lähtuda ornitoloog Tiit Leito mõttest, et rikas ei ole see, kes palju omab, vaid see, kes vähe vajab.
„Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2030″.
Läänemaa kliima- ja energiakava koostas Läänemaa Omavalitsuste Liit koos hanke käigus leitud ekspertidega Tartu Regiooni Energiaagentuurist projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava koostamine“ raames. Projekti toetas Keskkonnaministeerium Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 programmist.