Daylight

Aasta ema

VALDKONNA ASJATUNDJA

Ege Tatarmäe

+372 5557 4773

LÄÄNEMAA AASTA EMA

Aunimetuse Läänemaa aasta ema andmise eesmärk on  väärtustada emadust ja perekonda ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Läänemaa aasta ema tiitli saab ema, kes on eeskujuks teistele kodu ja perekonna väärtustamisel ning laste kasvatamisel. Kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik. Sihtasutus Läänemaa, esindades Lääne maakonda ja selle kohalikke omavalitusi, tunnustab aunimetuse saajat tunnustuskirja ning aunimetusega seotud temaatilise meenega. Varasemalt on Läänemaa aasta ema tiitli saanud Vivian Hallik, Ingrid Danilov, Silvi Tarang, Rita Lai, Lia Salumäe, Aile Nõupuu ja Urve Kabel.

Läänemaa aasta ema kandidaate on võimalik esitada 21. aprillini. Saada tunnustamise ettepaneku digiallkirjaga vorm e-posti teel aadressile info@laanemaa.ee või paberkandjal aadressile sihtasutus Läänemaa, Karja 27, 90502, Haapsalu linn, Läänemaa.

Läänemaa aasta ema valitakse välja Lääne maakonna tunnustuskomisjoni poolt. Komisjonisse kuuluvad Vormsi vallast, Lääne-Nigula vallast, Haapsalu linnast ja sihtasutusest Läänemaa kaks esindajat. Komisjoni töö koordineerimisega tegeleb Sihtasutus Läänemaa.

Maakondliku tunnustuskomisjoni koosseisu kuuluvad: Anu Kikas – SA Läänemaa; Marju Viitmaa –SA Läänemaa; Malle Õiglas – Haapsalu linn; Kaja Rootare – Haapsalu linn; Tuuli Varik – Lääne-Nigula vald; Kristi Kivipuur – Lääne-Nigula vald; Ene Sarapuu – Vormsi vald; Meeme Veisson – Vormsi vald.

 

Statuut

Tunnustamise ettepaneku vorm

Tunnustamise ettepaneku vorm välja trükkimiseks

Läänemaa aasta ema 2021

Läänemaa aasta ema 2021 on Terje Konsap

Läänemaa aasta emaks 2021 valiti Haapsalu põhikooli inglise keele õpetaja Terje Konsap. Kokku esitati aasta ema tiitlile kaheksa kandidaati. Terje esitasid kandidaadiks tema tütred. Haapsalus elaval Terjel on kolm tütart: Piret (37), Mari (34) ja Anni (33) ning kolm tütretütart: Eleanora (8), Katariina ja Arabella (3 aastat ja 8 kuud).

Tütred iseloomustavad ema kui sooja, sõbralikku, ennastunustavalt lahket ning abivalmis inimest. Kui vaja, on Terje tütarde sõnul kriitiline, kui vaja, siis hingehoidja. Tütred kirjeldavad ema kui tõelist usaldusisikut – ta kuulab, ei mõista hukka ja annab nõu, kui seda soovid, surumata peale oma arvamust.

Terje hoiab oma peret, oma lapsi, oma lapselapsi ennastunustavalt ja kogu hingest. Ühe käega mängib lastega ja teisega valmistab perele ühe järjekordse hõrgutise õhtusöögiks. Ja pärast seda kõike jaksab õpetada suuri ja väikeseid, küpsetada heategevuseks pirukaid, lugeda ette pimedatele, tutvustada väliskülalistele Haapsalu värvikat ajalugu ja toimetada aias.

Ema Terjel on koos Urmasega seljataga 38 aasta pikkune abielu, mille jooksul on üles kasvatatud kolm tütart. Nende abielu on eeskujuks paljudele. Koosolemist nii väiksemas kui suuremas pereringis on alati väärtustatud ning antud edasi ka järgmistele põlvkondadele. Mitte kellelegi ei jää Terje uks suletuks. Lapsed ja lapselapsed tahavad alati Haapsalusse Terje ja Urmase juurde tulla ning sealt ära minek on sageli raske ja emotsionaalne.

Ema Terje on oma laste ja lastelaste jaoks alati olemas. Ta on iga kell valmis abistama lapsi nende ettevõtmistes – olgu selleks siis külaliskorteris koristamine ja külaliste vastuvõtmine või sünnipäevade ettevalmistamine, oma laste lõputööde tõlkimine või nippide jagamine, kuidas kala fileerida ja lambahakklihast kotletid saavad. Edumeelne nagu ta on – viimastel aastatel on Terje olnud valmis kokandustundideks ka videokõne teel. Ta on olemas, kui on vaja lapselapsi hoida või eriolukorras lisaks õpetaja tööle ka lapselapsele koduõpetaja olla. Talle saab alati oma muret kurta ning temaga nõu pidada. Miks muidu on lapselaps Eleanora esimene kõne Terjele, kui päeva jooksul on midagi vussi läinud, miski vajab otsustamist või on erakordselt tore hetk päeval aset leidnud.

Lisaks oma lastele ja lastelastele jätkub tal aega ja tähelepanu ka paljudele teistele. Ta olnud klassijuhatajaks rohkem kui sajale õpilasele ning õpetanud inglise keelt sadadele lastele ja noortele, rääkimata keeleoskust lihvida soovivatest täiskasvanutest. Tal on oskus leida kontakti ning mõista õpilasi. Terjest kui hinnatud õpetajast räägitakse ka aastaid pärast kooli lõpetamist. Õigupoolest temast mitte ainult ei räägita, vaid tema õpilased suhtlevad temaga ja käivad tal ka külas.

Toredaks traditsiooniks on Terje korraldatud laagrid, kus Terje on paariks päevaks oma hoole alla lisaks oma lastelastele võtnud ka laste sõprade lapsi ning siis meisterdatakse üheskoos, käiakse ekskursioonidel, peetakse padjasõda ja lõkkeõhtuid. Kõik lapsed – nii võõrad kui omad – on alati tema juurde teretulnud ning tal on oskust ja tahet nendega mängida, neid kuulata ja nendega rääkida.

Lisaks ema ja vanaema tähtsatele rollile on Terje ka hetkel ainuke ingliskeelne giid Haapsalus ning Haapsalu Lions klubi Valge Daam aktiivne liige. Ta armastab väga raamatuid ja lugemist ning on lugenud raamatuid linti ka pimedate raamatukogu jaoks. Terje kodune raamatukogu on muljet avaldav ning häid lugemissoovitusi on ta ka alati hea meelega valmis jagama – neid tuleb tal nagu varrukast.

Kuigi alati teiste eest hoolitsev, on tal ka julgust öelda EI kui ta tõesti ei taha või ei jaksa ning vajab aega, et oma tassi täita.

Ema Terje ja isa Urmase kodu uksed Haapsalus on alati avatud lastele, lastelastele, sõpradele, sugulastele, laste sõpradele. Neil on laual ootamas hea söök ning alati aega kuulamiseks, rääkimiseks, naermiseks ja koosolemiseks.

Video: Eduard Laur

LÄÄNEMAA AASTA EMA 2020

 

Läänemaa aasta ema 2020 on Urve Kabel

2020. aastal esitati kokku 12 kandidaati. Kõik esitatud kandidaadid on väga tublid emad. Seetõttu oli komisjonil otsust väga raske teha. Läänemaa aasta ema 2020 tiitli pälvis Urve Kabel, kelle oli kandidaadiks esitanud tema tütar Karin Mägi.

Urvel on 6 last: Karin Mägi (40), Katrin Aasmann (39), Anne Kabel (38), Madis Kabel (36) Mariliis Kabel (34), Kadri Kabel (31) ja neli lapselast.

Tütre sõnul on Urve jaoks pere alati esimesel kohal ja vaatamata sellele, et lapsed elavad Eesti erinevates paikades, hoiab pere kokku ja kohtutakse nii tihti kui võimalik. Perekonna traditsioonid ja koosviibimised on emale ja lastele olulised.

Ema kasvatas lapsi üksinda ja kuigi see oli ilmselt keeruline, said lapsed tegeleda oma hobidega, käia muusika- ja kunstikoolis. Ta leidis alati võimaluse, et lapsed saaksid käia teatris või kontsertidel. Lapsed on kõik tantsinud rahvatantsu või laulnud koorides või ansamblites, nad on kõik osalenud laulu- ja tantsupidudel. Rahvatantsupisik on peres nii sügaval, et isegi lapselapsed tantsivad ja Läänemaa tantsupidudel on olnud esindatud pere kolm põlvkonda korraga.

Urve tegeles noorena kergejõustikuga, mängis mandoliini ja on süstinud oma lastesse armastuse liikumise ning tervisliku eluviisi vastu. Lisaks füüsilisele vormis püsimisele on ema jaoks oluline ka vaimne erksus. Ta on suur mälumängufänn ja koostab perekondlikel kokkusaamistel viktoriine ja mänge.

Praegu naudib ta pensionipõlve, hoolitseb oma ema eest ja loeb palju, ka inglisekeelset kirjandust. Ta tegeleb käsitööga, tantsib rahvatantsu ja on rohenäpp. Oma tantsurühmaga „Tamme daamed” käib ta ka teatris ja kontsertidel. Ta koob sokke, koob ja heegeldab seelikuid ja kampsuneid, on tikkinud ja õmmelnud kõigile tütardele Lihula rahvariidekomplektid, tantsurühmale tegi rahvariidevööd, on õmmelnud oma lastele seljakotte, mantleid ja kleite. Ta tuleb alati appi, kui vaja ja annab head nõu nii lastele kui lastelastele.

Urve Kabel on olnud oma lastele toeks nende unistuste püüdmisel ja ta on lubanud oma lastel alati endaks jääda. Samas pole ta jätnud unarusse ennast ega oma huvisid. Tänu emale on lastest Karini sõnul saanud iseseisvalt mõtlevad, tugevad isiksused, kes hindavad kõrgelt perekonda ja iseennast. Lapsed on saanud käia huvikoolides, trennides, omandanud kõrghariduse ja oskavad hinnata seda pingutust, mida kõige selle võimaldamine nõudis kuute last üksi kasvatanud naiselt.

Lapsed on oma ema üle väga uhked, ta on laste kasvatamisega üksi hakkama saanud ja sealjuures jaksanud tegeleda ka oma hobidega. Urve on aktiivne kogukonna liige, ta tantsib rahvatantsurühmas „Tamme daamed“, ta on alati valmis uusi asju proovima, tegema ja katsetama. Ta on oma lastele toeks ja eeskujuks. Urve jaoks on perekond alati esikohal, ta on nõu ja jõuga toeks nii oma emale kui ka oma lastele.

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto ja video: Eduard Laur

Läänemaa aasta ema 2019

Läänemaa aasta ema 2019 on Aile Nõupuu, kes on kolme lapse ema ja kümne lapselapse vanaema.

Lapsed ja pere iseloomustasid Ailet nii: Ta on väga hea ema ja vanaema. Ta on abiks tütardele laste kasvatamises nii päeval kui ööl. Ta on rahuliku ja kannatliku iseloomuga. Aasta ema on loov, töökas, hoolitsev ja väga andekas. Oma põhitöö kõrvalt on ta veel ka kunstnik, käsitöömeister, kokk, aednik, lilleseadja, restaureerija, maaler. Lisaks oma pere lastele leidus pere söögilaua ääres alati kohti ka laste sõprade jaoks. Just nii suure südamega ja suurte tegudega on Läänemaa aasta ema.

Läänemaa aasta ema 2018

Läänemaa aasta ema 2018 on haapsallanna, 5 lapse ema Lia Salumäe.

Lia on töötanud 42 aastat EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses muusikajuhi, organisti ja koorijuhina, koolitanud noori organiste. Lisaks on ta abiks koguduse diakoonia- ja kantseleitöös ning  laste ja noorte juhendamisel. Lia Salumäe toimetab ka Martna ja Ridala kogudustes ning on EELK Lääne praostkonna muusikatöö juht. Koos abikaasa Tiit Salumäega on üles kasvatatud viis tegusat last, kelle peredes omakorda kasvab kokku üheksa last.

Kõik Salumäede lapsed on õppinud muusikakoolis, tütred Mirjam ning Lea on käinud ema jälgedes ning nende töö on seotud muusikaga – Mirjam elab Lõuna-Saksamaal ja töötab viiuliõpetajana, Lea aga Soomes Seinäjoel kirikumuusikuna. Tütred Maria ja Lydia elavad oma peredega Haapsalus. Lydia on pikalt olnud abiks kodukoguduses ja töötab Rannarootsi muuseumis. Maria on saksa filoloog ning tegutseb väikeettevõtja, giidi ning tõlgina. Poeg Tiit junior on samuti väikeettevõtja ning elab perega Nõmmel, Lia isakodus.

Lia jaoks on pere ja kodu alati esimesel kohal, lapsed ja lapselapsed suurimaks rikkuseks. Kuigi lapsed on juba suured ja kogu perekonnaga kokku saadakse harva, väärtustab Lia neid hetki väga. Tütar Maria sõnul on ema andnud kõigile lastele edasi oskuse väärtustada kodu ja perekonda, usu Jumalasse. Koos usuga tulevad ka armastus, hoolimine ja turvatunne, tülitsemisele järgneb alati leppimine. Aasta ema tunnustati ehtekunstnik Keiu Kullese autoriehtega, mille andis üle Lääne-Eesti arenduskeskuse nõukogu esimees Urmas Sukles.