Daylight

Aasta isa

VALDKONNA ASJATUNDJA

Kaja Rüütel

+372 5566 4766

LÄÄNEMAA AASTA ISA

Aunimetuse Läänemaa aasta isa andmise eesmärk on väärtustada tublisid Läänemaa isasid. Läänemaa aasta isa tiitli saab isa, kes väärtustab pere ja kodu ning paistab silma ka ühiskondlikult. Kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik. Varasemalt on Läänemaa aasta isa tiitli saanud Kalle OrumaaToomas RäliTiit SeitonHannes SmittAndres PajuMaanus Jõevee, Ülo Loorens ning Talis Gilden.

Läänemaa aasta isa valitakse välja Lääne maakonna tunnustuskomisjoni poolt. Komisjonisse kuuluvad Vormsi vallast, Lääne-Nigula vallast, Haapsalu linnast ja sihtasutusest Läänemaa kaks esindajat. Komisjoni töö koordineerimisega tegeleb Sihtasutus Läänemaa.

Maakondliku tunnustuskomisjoni koosseisu kuuluvad:
Grete Kindel – SA Läänemaa;
Marju Viitmaa –SA Läänemaa;
Malle Õiglas – Haapsalu linn;
Kaja Rootare – Haapsalu linn;
Tuuli Varik – Lääne-Nigula vald;
Kristi Kivipuur – Lääne-Nigula vald;
Ene Sarapuu – Vormsi vald;
Meeme Veisson – Vormsi vald.

Kandidaate saab esitada 7. novembrini meiliaadressile info@laanemaa.ee või paberkandjal aadressile Sihtasutus Läänemaa, Karja 27, 90502, Haapsalu linn, Läänemaa.

Läänemaa aasta isa statuut

Tunnustamise ettepaneku vorm

Tunnustamise ettepaneku vorm välja trükkimiseks

LÄÄNEMAA AASTA ISA 2020

2020. aastal valiti Läänemaa aasta isaks Koluvere külas elav Talis Gilden.

Tänavu sai aasta isa tiitli Lääne-Nigula vallas elav Talis Gilden. Kandidaadiks esitas Talise tema perekonnatuttav ja endine õpetaja Heli Mäe. Talis valiti välja seitsme väga tubli kandidaadi seast, nii et komisjonil oli otsust väga raske teha. Koluvere külas elaval Talisel on kolm last: Kristofer (13), Katariina (7) ja Kregor (2).

Mäe iseloomustab Talist kui noort töökat pereisa, kes mõtleb alati esimeses järjekorras pere peale. Näiteks asus Talis ise ehitama oma perele kodu ja kogu oma vaba aja suunas ta kodu rajamisele, et väikesest korterist saaks asuda perega elama päris oma koju.

Samuti tõi Mäe välja, et Talis on abivalmis inimene. Ta leiab alati aega ka teiste murede lahendamiseks (eriti elektritööde ja tehnika vallas). Talise kannatlikkus ja oskus lastega tegeleda on hämmastav. Kõigi kolme lapsega on ta oma töö kõrvalt suurepäraselt hakkama saanud.

Talise jaoks ei ole Mäe sõnul olemas eraldi meeste töid ja naiste töid, ta on täiesti nüüdisaegse ellusuhtumisega pereisa, keda saab eeskujuks tuua teistele noortele ja miks mitte ka vanematele pereisadele.

Talis sai noorelt isaks ja seetõttu ei läinud ta ka kohe peale keskkooli lõpetamist edasi õppima, vaid otsis tööd, et pere üleval pidada. Esimesel võimalusel ta siiski jätkas oma õpinguid, sest hariduse omandamine on Talise meelest üks olulisi prioriteete.

Talis on osanud oma elu nii korraldada, et kõigil tema peres on hea olla. Eriti hämmastav on tema mõistev suhtumine oma abikaasa tegemistesse, et tema laste ema saaks oma unistusi teostada. Selles osas väärib Talis eraldi esile toomist ja tunnustamist.

Mäe tõi esile Talis Gildeni suure rolli taustajõuna. Tema sõnul on endiselt väga tavaline see, et meestel on veidi lihtsam ühiskonnas end teostada, sest laste, kodu ja perega tegelemine on kuidagi loomulikult naiste pärusmaaks kantud. Seepärast hakkab Gildenite pere juures eriti hästi silma just see, kuidas mees laseb nii pühendunult oma abikaasal särada ja ennast teostada. Talise abikaasa Riina on saanud esimese lapse kõrvalt lõpetada Tallinna Ülikoolis klassiõpetaja magistriõpingud ning Tartu Ülikoolis geograafiaõpetaja ümberõppe täiendkoolituse, teise lapse kõrvalt alustas õpinguid Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhi erialal, kolmanda lapse kõrvalt lõpetas Rahvakultuuri Keskuse juures tantsujuhtide koolituse.

Rahvatantsuga tegelemine on Talise abikaasa suur kirg. Talis mõistab seda suurepäraselt ja teeb kõik selleks, et tema naine saaks ennast selles teostada. Juhendades koolis tantsuringe, osaledes tantsupidudel ja korraldades huvijuhina üritusi terves kogukonnas tähendab väga suures osas kodust eemal olemist. See kõik poleks võimalik, kui poleks nii toetavat abikaasat.

Nähes, kui suured plaanid on ta abikaasal seoses rahvakultuuri arendamisega kogukonnas, otsustas Talis ulatada oma abikäe MTÜ Tantsutuba rajamisse. Koos abikaasaga hakkasid nad 2018. a looma Kullamaale pärimuskultuuri keskust. Eelkõige on see Talise abikaasa suur südamesoov ja unistus, aga Mõe sõnul on nii liigutav näha, kui innustunult Talis toetab selle unistuse elluviimist. Tantsutoa tarbeks ostetud vana laguneva maja juures on Talis ära teinud kõik rasked füüsilist mehejõudu vajavad tööd. Talis osaleb aktiivselt ka selle tantsutoa sisulise poole üles ehitamisel.

Talis pole unustanud ka ennast. Lapsepõlveaegsete sõpradega tiirutab Talis igal suvel vähemalt korra mööda Eestimaad, avastades uusi paiku. Tehnika, autod ja sõbrad ongi temale olulised märksõnad, kui teemaks tuleb vaba aeg. Talis ei suitseta ega tarbi alkoholi, mis pole just väga tavaline noorte puhul. Ta armastab korda, täpsust ja kokkulepetest kinni pidamist. Selline ellusuhtumine distsiplineerib ka teisi, kes Talisega kokku puutuvad. Iseenesestmõistetavaks peab Talis nii enda kui abikaasa vanemate abistamist. Kõrvalt vaadates on näha, et neid inimesi, kes aeg-ajalt Talise abi vajavad, on kordades rohkem kui ainult pereliikmed. Aga eelkõige on ta loomulikult suur tugipost ja taustajõud oma perele.

 

LÄÄNEMAA AASTA ISA 2019

2019. aastal valiti Läänemaa aasta isaks Linnamäel elav Ülo Loorens.

Ülo esitas kandidaadiks tema minia Gerli Loorens.

Väga konkurentsitihedast valikusõelast (11 tublit kandidaati) võitjana väljunud Ülo on elupõline Linnamäe elanik, kõik tema neli last on jätkanud traditsiooni ja elavad oma peredega Linnamäel. Ta on olnud abiks nõu ja jõuga oma poegade kodude rajamisel.

Gerli iseloomustab oma äia kui alati otsekohest, optimistlikku, õiglast ja heatahtlikku inimest ning seda olenemata olukorrast või inimestest tema ümber. „Ülo abistab alati inimesi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Ta on ka väga laia silmaringiga ja töökas mees, kes veedab suurema osa oma vabast ajast lugedes ning eriti huvitab teda ajalugu,” lisas Gerli.

Läänemaa aasta isal on neli poega: Janek Loorens (41), Indrek Loorens (40), Renek Loorens (37) ja Villu Loorens (30).

Ülo abielu koos Milvi Loorensiga on kestnud 42 aastat. Lisaks neljale pojale on neil ka kümme lapselast. Isana on Ülo olnud poegadele oma töökusega suureks eeskujuks ja kasvatanud neist samuti töökad oma eludega hästi toime tulevad pereisad.

Isa ja poegade peresidemed on väga tihedad, poegade pered on pea igapäevased külalised vanemate juures. Tähtpäevad veedetakse koos.

Lapselapsed ütlevad oma vanaisa kohta, et papa on magusasõber (ostab ka lapselastele alati midagi head). Ta on alati rõõmus ja teeb lapselastele palju nalju. Hoolitseva vanaisana toob ta näiteks lapselapsi lasteaiast lõunast koju, viib neid matkadele/väljasõitudele, tunnustab alati nende saavutuste eest ning motiveerib neid tööd tegema.

Linnamäe kolhoosis teenis Ülo leiba peaagronoomina. Alates taasiseseisvumisest sai temast Linnamäe kogukonna juht, aastatel 1991–2005 oli Ülo Oru vallavanem. Tema vallavanema tegutsemise aega jäid murrangulised ja keerulised 90ndad, mis ei takistanud teotahtelisel mehel uue koolimaja ehitust juhtida.

Ülole on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk. Tubli isa ja vanaisa osaleb alati vabatahtlikuna kogukonna talgutel.