Projektid
Projektid
Läänemaa haridusvaldkonda arendavad ja kõiki Läänemaa koole ja kohalikke omavalitsusi kaasavad projektid aastatel 2023-2028 lähtuvad Lääne maakonna arengustrateegiast 2035+ ning järgivad eesmärki „Igale Läänemaa lapsele tema võimete- ja vajadusekohane haridus ning oskused tööks ja iseseisvaks eluks“.
- veebruaril 2024. aastal allkirjastati koolijuhtide, kohalike omavalitsuste haridusjuhtide ning SA Läänemaa juhi vahel Hea tahte koostöölepe, milles deklareeriti soovi ühiselt panustada maakonna haridusvaldkonna arengusse ning Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ haridusvaldkonna tegevussuundade elluviimisesse.
Projekte rahastatakse:
EL toetusmeetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskus“ (PEEK)
Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA)
Euroopa Sotsiaalfondist
Projekt „Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“
Läänemaa hariduskobara liikmed osalesid meeskonna- ja motivatsioonikoolitusel
Läänemaa hariduskobara liikmete esimene kohtumine alanud õppeaastal sai teoks 12. ja 13. septembril Roosta Puhkekülas. Kooli – ja õppejuhtide ning kohalike omavalitsuste haridusspetsialistide ühise koolitusseminari esimesel päeval saime osa meeskonna ja motivatsioonikoolitusest „Positiivsuse dividendid“, kus koolitajaks oli tunnustatud inspiratsioonikoolitaja Alar Ojastu. Kuna hariduskobar on loodud maakonda, et ühtse meeskonnana arendada Läänemaa haridust, valiti nimetatud koolitus just selleks, et realiseerida hariduskobara kui meeskonna kogu potentsiaal, anda koolitusel osalenutele oskust näha lühimat teed tulemusteni ning suurendada tiimisisest hoolivust ja koostööd. Osalejate hinnangul pakkus koolitus uudset lähenemisnurka, aga ka praktilisi soovitusi meeskonnatööks arenguprotsesside eestvedamiseks nii koolis kui maakonnas.
Koolitusseminari teisel päeval tutvustasime nii uusi rahastatud kui alles kavandamisel olevaid haridusvaldkonna arendusprojekte ning vaatasime sügavamalt sisse äsja valminud Läänemaa koolikultuuri uuringule.
Päeva esimese ettekande tegi Haapsalu Linna Algkooli koolijuht Malle Õiglas, kes tutvustas septembrikuus startinud projekti „Õppimise ja õpetamise toetamine Läänemaa haridusasutustes“. Projekti fookuses on õpetajad, nende teadmised ja oskused hariduslike erivajadustega laste õpetamisel ja õppimise toetamisel, kuid projekti on kavandatud ka tegevusi, mis toetaksid õppetöö läbiviimisel õpetajaid endid. Samuti on projektitegevuste sihtrühmadeks tugispetsialistid ning lapsevanemad. Malle on selle projekti projektijuht ning projektitegevused kestavad 2027. aasta lõpuni.
SA Läänemaa arendusjuht Ingrid Danilov kutsus osalejaid kaasa mõtlema ettevõtlusõpet arendava projekti kavandamisel. Projekti planeeritakse koos koolide ettevõtluse- ja majandusaine õpetajatega, kuid oluline on ka koolijuhtide ja KOVide haridusspetsialistide vaade vajalikele arendustegevustele.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Airi Aavik tutvustas praktilist digitehnoloogia koolitust, mis sai alguse märtsikuus ja kestab läbi aasta. Oluline on, et koolituse läbinud õpetajad hakkavad koolides tegutsema digimentoritena olles oma kolleegidele toeks ning juhendajaks digitaalsete õppevahendite ja –keskkondade kasutamisel õppetöös.
Koolitusseminari viimane ettekanne keskendus äsja valminud Läänemaa koolide kooliuuringu tutvustamisele. SA Läänemaa projektijuht Kaja Rüütel tõi esile uuringuga selgunud koolikultuuriga seotud kitsaskohad nii koolijuhtide, õpetajate, õpilaste, lastevanemate kui KOVide haridusjuhtide vaates. Ettekande lõppedes toimusid rühmades arutelud probleemide üle, mille tõid intervjuudes esile pea kõik uuringus osalenud sihtrühmade esindajad. Koolijuhid arutlesid selle üle, mida tuleks ja saaks ikkagi koolides ette võtta, et tagada tunnidistsipliin, ainetunnid ei oleks igavad ja et kogu koolipere omavaheline suhtlemine oleks hooliv ja üksteisest lugupidav. KOVide esindajate omavahelise arutelu teemaks oli lastevanemate kaasamine õppetöösse ja kooliellu laiemalt.
Uuringus esile toodud koolikultuuriga seotud murekohad saavad olema meie edasise ühise arendustegevuse fookuses.
Kogu üritus sai teoks PEEK meetmest rahastatud projekti „Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“ raames, kaasrahastatud maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest MATA.
Valminud on Läänemaa koolide koolikultuuri uuring
SA Läänemaa viib EL ühtekuuluvusfondide vahendite toel läbi projekti „Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks“. Projekti oluliseks eesmärgiks on koolide ja KOVide vahelise koostöö tugevdamine ning koolide võimestamine hariduse kvaliteedi ühtlustamiseks ja parandamiseks üle kogu maakonna.
Haridusvaldkonna arendustegevustel on mitu fookust, kuid üheks oluliseks oodatavaks tulemuseks on koolides õppekeskkonna kujundamine õppimist ja õpetamist toetavaks. Selle tulemuseni jõudmisel on määravaks nii õpetajate professionaalsus kui Läänemaa koolides valitsev koolikutuur.
Läänemaa koolikultuuri uuringus osalesid üldhariduskoolid algkoolist gümnaasiumini ning uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Läänemaa koolides valitsevast koolikultuurist ja seda mõjutavatest teguritest. Eelkõige me soovisime saada teavet, kuidas on koolid oma igapäevastes tegevustes orienteeritud väärtustele, koostööle ja suhetele, kas väärtustatakse autonoomiat või reegleid, kuivõrd peetakse oluliseks tulemusi ja saavutusi ning ollakse orienteeritud muutustele ja uuendustele. Saadud teave peegeldab samaaegselt ka koolides valitsevaid eri sihtrühmade hoiakuid. Ja kuna koolides ettevõetava arendustöö edukuse võtmeks on koolijuht ning just koolikultuuri kujundamise kaudu on koolijuhil võimalik vajalikke muudatusi koolides ellu viia, siis soovisime ka infot, milline on koolijuhi panus koolikultuuri kujundamisse nii õpetajate kui õpilaste pilgu läbi. Seda kõike uurijad uurisid, tõid esile rea kitsaskohti koolides valitsevas koolikultuuris ning andsid omapoolseid soovitusi koolikultuuri ootustekohaseks kujundamiseks.
Uuringu viisid läbi Civitta Eesti uurijad, uuring oli kvalitatiivne ja põhines erinevate sihtrühmade esindajatega läbiviidud intervjuudel. Uuringus osalesid koolijuhid ja/või õppejuhid, õpetajad, õpilased, haridusjuhid ja – spetsialistid kohalikest omavalitsustest ning ka lapsevanemad. Kokku viidi läbi 17 grupiintervjuud.
Uuringu kokkuvõttena võib esile tuua, et koolikultuuri olemust erinevate sihtrühmade poolt päris ühtviisi ei mõisteta ja see on ka arusaadav. Võrdluses teiste sihtrühmadega on koolikultuuri defineerimisel ootuspäraselt teadlikumad koolijuhid. Koolijuhtide hinnangul kätkeb koolikultuur endas eelkõige suhteid, tavasid, kombeid, käske, keelde ja traditsioone, mis kujundavad kooli identiteeti ja õhkkonda. Õpetajad toovad enamasti esile isiklikku arengut, kuid olulisel kohal on ka igapäevane suhtlemine, koostöö ja ühiste eesmärkide saavutamine klassiruumis. Õpilased on seda meelt, et koolikultuur seostub eelkõige õppetööga, koolis viibimise, omavahelise suhtlemise ning ühiste üritustega.
Läänemaa koolikultuuri kujundamisel ja säilitamisel seisavad koolid silmitsi mitmete väljakutsetega. Suureks mureks koolides on vananev õpetajaskond, kellel on raske tänaste noorte lapsevanemate ja õpilaste ootustega kohaneda. Kuid väljakutseid koolides tuli uuringu käigus esile veel mitmeid, millest üks osa on objektiivsed ja seotud enamasti ressursside nappusega, kuid teine osa uuringu käigus esile toodud probleemidest ongi ka tingitud ebamäärasemast ja nõrgemast koolikultuurist. Seega saab koolikultuuri edasine tugevdamine ja kujundamine õppekeskkonda toetavamaks olema Läänemaa koolides järgnevatel aastatel ühise arendustegevuse fookuses.
Koolikultuuri uuringu läbiviimist rahastatakse toetusmeetmest „Piirkondlik atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond“ ja kaasrahastatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (MATA).
Uuring on kättesaadav:
fail vaja leida
Tekst vaja leida
Projekt „Õppimise ja õpetamise toetamine Läänemaa koolides“
Projekt nr RES.2.01.24-0015 „Õppimise ja õpetamise toetamine Läänemaa koolides“
Kaasav haridus on heale haridusele ligipääsu võimaldav lähenemisviis, kus õpilased tajuvad kuulumistunnet hoolimata nende erivajadusest ning õppetöösse kaasamine saavutatakse õpilaste aktiivse mõtestatud osaluse ja personaalse lähenemise kaudu õpilase arengu toetamiseks tema võimeid arvesse võttes. Teisisõnu – kaasava hariduse põhimõtted puudutavad kõik õpilasi ja õpetajaid olenemata, kas õpilasel on hariduslik erivajadus või mitte.
SA Läänemaa juhtimisel ning partnerite – Haapsalu Linnavalitsuse, Lääne-Nigula Vallavalitsuse ning Vormsi Vallavalitsuse kaasabil viiakse aastatel 2024-2027 ellu projekti „Õppimise ja õpetamise toetamine Läänemaa koolides“.
Projekti algatamisele andis tõuke:
- haridusliku erivajadusega ja õpiraskustega ning õpihuvita õpilaste arvu jätkuv kasv;
- õpetajate vähene suutlikkus ning teadlikkus õpilase erivajadust märgata ning HEV õpilasi võimete- ja vajadusekohaselt õpetada ja toetada. Haridussilma andmetel on põhikoolide õpetajate osakaal koolides, kes on enda hinnangul saanud piisava väljaõppe HEV õpilaste õpetamiseks, vahemikus 15-50%
- riigi- ja munitsipaalkoolide vähene koostöö kaasava hariduse rakendamisega seotud probleemide lahendamisel.
Läänemaa põhikoolide lõpetajatest valib ca 2/3 õpingute jätkamise gümnaasiumis ning 1/ 3 kutsekoolis. Põhikooli lõppedes katkestab õpinguid ca 3% noortest. Analüüsides andmeid, kui suur hulk edasiõppijaid omandab 3+1 aastal keskhariduse, selgub, et 15% seda ei omanda, vaid katkestavad õpingud. Kutsekeskhariduseni või kutseoskusteni ei jõua rohkem kui 30% õpinguid alustanutest. Katkestamise põhjuseks on enamasti õpiraskused, puudulikud õpitulemused ja õpihuvi puudumine, aga ka vale erialavalik.
Käesolev projekt panustab koos mitme teise projektiga Läänemaa haridusvaldkonna üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on igale Läänemaa noorele võimete- ja vajadusekohane haridus ning oskused tööks ja iseseisvaks eluks.
Projekti eesmärgiks on maakonna tasandil kaasava hariduse ühtlasem kujundamine, võimekuse loomine koolidesse õppimise ja õpetamise süsteemseks toetamiseks ning õppetöö kvaliteedi arendamiseks.
Projekti konkreetseteks eesmärkideks on erinevate meetmete ellukutsumine lastevanemate ja õpetajate teadlikkuse suurendamiseks ning õpetajatele metoodilise toe võimaldamiseks kaasava hariduse põhimõtete sihipärasemaks rakendamiseks Läänemaa koolides. Projekti eesmärgiks on ka tugispetsialistidest maakonnaülese võrgustiku loomine kogemuse ja info vahetamiseks ning üksteiselt õppimiseks. Projekti fookuses on õppimise ja õpetamise toetamine.
Tegevused, mis projekti käigus aastatel 2024-2027 ellu viiakse, jagunevad järgmistesse teemaplokkidesse:
- Koolituste korraldamine õpetajatele.
Korraldatakse 4 erinevat koolitust, kus teemadeks on õppetöös tuge vajavate õpilaste õpetamise ja õppetöö toetamine; mentorioskuste omandamine kolleegi professionaalse arengu toetamiseks; õppimist toetava suhtlusruumi loomine; õpetajate vaimse tervise toetamine.
- Mentorteenuse ja õpetajatest õpikogukondade ellukutsumine koolides. Mentorteenuse eesmärgiks on laiendada HEV koolitustel omandatud teadmisi laiemale õpetajaskonnale, toetada õpetajaid ning tutvustada neile tulemuslikke praktikaid erivajadusega õpilaste õpetamisel. Kuid eelkõige aitab mentor õpetajal endal leida lahendusi õppetöö parimal viisil läbiviimiseks õppetöös tuge vajavate õpilaste õpetamisel ning oma professionaalsuse arendamisel. Kõikides Läänemaa alg- ja põhikoolides võetakse osalise koormusega tööle koolituse läbinud mentorid õpetajatest õpiringide eesvedamiseks ning õpetajate individuaalseks toetamiseks.
- Maakonnaülese tugispetsialistidest võrgustiku loomine ressursi ja info jagamiseks, üksteiselt õppimiseks, laste ja noorte integreeritult abistamiseks ning erivajadusega õpilaste õppetööd takistavate probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Võrgustikul on koordinaator, kelle eestvedamisel töötatakse välja mudel, mis suurendab piirkonna eripärasid silmas pidades õppijatele integreeritult toe pakkumise võimalusi.
- Laste kõne arendamine.
Keskkonnamuutused, teadlikkuse üldine kasv ja meditsiini areng toovad laste arenguhäired aina enam nähtavale ning kasvavas trendis on ka kõnehäiretega laste arv. Kuid lapse kõnearengu toetamiseks ei piisa üksnes logopeedi tööst, tulemuslikum on, kui kõneprobleemidega lapsi aitaksid ja lapse kõne arengut oskaksid toetada ka õpetajad lasteaedades ja koolides ning kõnehäiretega laste vanemad.
Projekti tegevustena võimaldatakse individuaalset nõustamist ning korraldatakse koolitusi lasteaiaõpetajatele ning lastevanematele praktiliste võtete omandamiseks laste kõnearengu toetamiseks nii kodus kui lasteaias.
Projekti kogumaksumus on 292 356 eurot, millest on regionaalarengu toetus 219 267 eurot ning taotleja ja partnerite omaosalus 73 089 eurot. Omaosalusest moodustab SA Läänemaa omafinantseering 59 158 eurot.
Projekti rahastatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (MATA).
Projekt „ Ettevõtlusõppe arendamine ja Läänemaa õpilastes ettevõtlikkuse kujundamine“
Projekt nr RES.2.01.24-0037 „Ettevõtlusõppe arendamine ja Läänemaa õpilastes ettevõtlikkuse kujundamine“.
Läänemaal on arendatud ettevõtlusõpet ning toetatud koole mitme erineva arenguprogrammi ja – projekti abil. Aastatel 2020-2023 elluviidud PATEE projekti raames tekkis Läänemaale juurde mitmeid õpilasfirmasid gümnaasiumitesse ja kutsekooli ning minifirmasid põhikoolidesse, kuid õpilaste huvi kasv ja õpilasfirmade arvu suurenemine tõi selgelt esile ka kitsaskohad õppetöö korralduses. Järjest enam on kujunemas probleemiks ettevõtlus- ja karjääriõpetajate vähesus maakonnas, aga ka osade koolide tagasihoidlik huvi ettevõtlusõpet kooli sisse viia. Samas on ettevõtlikkuse, aga ka karjääriteadlikkuse arendamine õpilastes väga oluline, sest see aitab neil omandada oskusi ja hoiakuid, mis aitavad neil tulevikus paremini hakkama saada. Ettevõtlusõppes osalemine ei tähenda ainult ettevõtjaks saamist, vaid ettevõtlikkus kui arendatud oskus aitab noortel kasvada iseseisvateks, kohanemisvõimelisteks ja edukamateks inimesteks, kes suudavad saavutada oma eesmärke nii tööl kui isiklikus elus.
SA Läänemaa juhtimisel ning üldhariduskoole ja Haapsalu Kutsehariduskeskust kaasates viiakse aastatel 2024-2026 ellu projekti „Ettevõtlusõppe arendamine ja Läänemaa õpilastes ettevõtlikkuse kujundamine“.“.
Projekti algatamisele andis tõuke, et:
- mitte kõik koolid ei ole andnud õpilastele võimalust ettevõtluspädevust õpilastele huvipakkuval viisil arendada;
- õpetajate teadmised ja oskused vajavad täiendamist, et ettevõtlusõpet koolides õpilasi kaasahaaravalt läbi viia, lisaks soovivad õpetajad ja enam kontakte erinevate valdkondade ettevõtetega;
- õpilasfirmad tegutsevad enamasti gümnaasiumites ja kutsehariduskeskuse, põhikoolides on neid vähem.
Käesolev projekt panustab koos mitme teise projektiga Läänemaa haridusvaldkonna üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on igale Läänemaa noorele võimete- ja vajadusekohane haridus ning oskused tööks ja iseseisvaks eluks.
Projekti eesmärgiks on maakonna tasandil võimekuse loomine koolidesse ettevõtlus- ja karjääriõppe ühtlustamiseks ja arendamiseks ning õpilastes ettevõtliku eluhoiaku kujundamiseks.
Projekti konkreetseteks eesmärkideks on ettevõtlusõppe sisseviimine enamatesse koolidesse ja ühtsema aluse loomine õppe läbiviimisel, koolide ettevõtlus- ja karjääriõpetajate teadmiste suurendamine ning üksteiselt õppimiseks ettevõtlus- ja karjääriõpetajatest maakondliku koordineeritud võrgustiku ellukutsumine, õpilasfirmade tegevuse laiendamine ning õpilaste toetamine ettevõtlusega jätkamiseks õppeaine lõppedes ning koolituste ja õppekäikude kaudu õpilaste ettevõtluse- ja rahatarkuse alaste teadmiste suurendamine õpilasfirmades tegutsemiseks ja teadlikumaks erialavalikuks.
Tegevused, mis projekti käigus aastatel 2024-2026 ellu viiakse, jagunevad järgmistesse teemaplokkidesse:
- Tegevused, mis on suunatud koolide ettevõtlus- ja majandusõpetajatele
Nendeks tegevusteks projektis on õpetajate koolitused, õppekäigud, õpetajatest võrgustiku loomine ja võrgustiku kaasabil toimuv ettevõtlusõppe arendustegevus nagu ettevõtlusõppeks õppematerjalide ja -mängude loomine.
- Ettevõtlus- ja karjääriõpet arendavad üritused maakonnas
Nendeks tegevusteks projektis on ettevõtlusmängude ja -simulatsioonide päevad koolides, ettevõtlusnädala korraldamine, inspiratsioonipäevad õpilastele, aga ka rahatarkuse alased koolitused ning õpilaste õppekäigud ettevõtetesse.
- Õpilasfirmade tegevuse toetamine
Tegevusteks projektis on õpilasfirmade konkursside korraldamine, laatadel osalemine, õpilasfirmade liikmete koolitamine ning alustavatele minifirmadele vahendite soetamine.
Projekti rahastatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (MATA).
Projekti kogumaksumus on 85 224 eurot, millest on regionaalarengu toetus 63 918 eurot ning SA Läänemaa omaosalus 21 306 eurot.
Projekti rahastatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest (MATA).