Läänemaa Vedur 2020

Läänemaa Vedur 2020

Hea Läänemaa elanik!

Sihtasutus Läänemaa kutsub osalema rahvahääletusel ning valima teo või inimese, kes väärib 2020. aastal tiitlit Läänemaa Vedur.

Läänemaa Veduri tiitlile oli võimalik kandidaate esitada kuni 22.11.2020 ning tiitli võitja valitakse välja rahvahääletuse ja maakondliku tunnustamiskomisjoni koostööna.

Hääletada saab siin, kuid enne seda tutvu kandidaatide kirjeldusega allpool. Rahvahääletuse viimane päev on 6. jaanuaril 2021.

Läänemaa Vedur 2020 kandidaadid on:

  1. Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta välja kuulutamine
    Maikuust võttis Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algas ühtlasi Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta. Eriolukorrast tingituna pidi meeskond lähenema planeeritud avaõhtusöögi asemel maitsete aasta välja kuulutamisele teisiti. Planeeritud piduliku õhtusöögiürituse asemel toimetas Läänemaa meeskond maitsete aasta puhul 30-le toiduga tegelevatele väljaannetele ja organisatsioonidele ning mõjuisikutele kohalikest maitsetest ja toidukultuurist inspireeritud kolmekäigulise õhtusöögi. Õhtusöögi tooraine pärines Läänemaa taludest.
  2. Haapsalu Kutsehariduskeskus
    Haapsalu Kutsehariduskeskusel on suur panus eestvedajana nii sotsiaalvaldkonna kui kogu Läänemaa arengus. Kooli ehk sealse meeskonna tegevus on järjepidev, innovaatiline,
    kogukonda kaasav, kogukonna vajadustele lahendusi otsiv. Kool on toeks nii teoreetilise kui praktilise õppe osas, aga ka eneseabi osas – on koolitusi psühholoogilise läbipõlemise teemal, enda aja ja enda juhtimise teemal, kriiside teemal.
    Haapsalu Kutsehariduskeskus on suurepärane koostööpartner Haapsalu linna pensionäride, kes juba kolm aastat on aidanud läbi viia Loengutesarja Läänemaa väärikatele, aidates koostada koolituskava.
  3. Haapsalu raamatukogu laenutuskast
    Lääne Maakonna keskraamatukogu avas laenutuskapi, kuhu on võimalik raamatuid ette tellida ja neid kontaktivabalt ööpäevaringselt kätte saada. Samuti on võimalik raamatuid igal ajal tagastada.
  4. Haapsalu seikluspargi avamine
    Haapsalus oli senini puudu lastele ja noortele mõeldud seikluspark. Paralepa metsa rajatud seikluspark andis nüüd aga lastele ja noortele värskes õhus aktiivse vabaajaveetmise võimaluse. Seikluspargis on neli erinevat seiklusrada mitmekülgsete mängude ning pea 50 atraktsiooniga (Tarzani hüpe, zip-line laskumine). Väiksematele seiklejatele on lastepark, kus rajad on madalad ja ohutud. Suuremad seiklejad võivad end leida 14 meetri kõrguselt laskumas ja ronimas, kõik rajad lõppevad zip-line laskumisega.  Seiklusvõimalusi pakutakse aastaringselt, vastavalt ilmastikule ja loodusoludele.
  5. Igale koolilapsele arvuti!
    Kätlin Rohilaid-Aljaste algatas kevadel koroonakriisi puhkedes liikumise “Igale koolilapsele arvuti”, mille mõttega liitus kiirelt ka Sven Jablonski. Tegemist on üle-eestilise liikumisega, millest said kasu ka väga paljud Läänemaa lapsed ja pered. Liikumist toetasid ühises koostöös ka paljud meie ettevõtjad. Tänu sellele liikumisele sai paljudes peredes võimalikuks edukas distantsõpe.
  6. Jazzifestival TAFF:fest
    Haapsalu kultuurikeskus meelitab aastast-aastasse oma üritustega Haapsallu tuhandeid inimesi. Vanade traditsiooniliste kultuuriürituste kõrval loovad nad pidevalt ka uusi, nagu näiteks sel aastal esimest korda toimunud jazzifestival TAFF:fest. Põneva programmi Eesti muusika kuumimatest nimedest on kokku pannud festivali kunstiline juht, legendaarne saksofonist Raivo Tafenau. Jazz ja Haapsalu sobivad üksteisega suurepäraselt ning see sündmus tõi sellel niigi erilisel aastal kuurortlinna külalisi üle kogu Eesti. Esimesel päeval astusid TAFF:festil lavale Hendrik Sal-Saller ja Raivo Tafenau bänd kavaga Rock’n’Jazz, ansambel Titoks, Anna Kaneelina ning Siim Aimla Funk Band. Festivali teisel päeval sai kuulda Haapsalu Big Bandi, Aleksander Paali eestvedamisel sündinud kummardust Charlie Parkerile, Ramuel Tafenau Kvintetti, Rap’n’Jazzi Reketi ja Raivo Tafenau Bändi esituses ning õhtu lõpetasid suurepärased Sofia Rubina ja Mairo Marjamaa Bänd.
  7. Linnamäe Arenguselts
    Linnamäe Arenguselts (LAS) on asutatud eesmärgiga edendada kohalikku maaelu – tugevdada külakogukondi ning aidata kaasa Oru piirkonna igakülgsele arengule.
  8. Maali üürimaja rajamine Linnamäele
    Maali üürimaja rajamine Linnamäele on märkimisväärne ettevõtmine terve Läänemaa kontekstis. Siia ei ole aastakümneid rajatud korterelamuid, rääkimata, et seda oleks tehtud väikesesse külasse. Kiirele kasumile orienteeritud arendajad ja Eestis tegutsevad pangad ei pea väljastpoolt tõmbekeskusi olevaid asulaid ja külasid perspektiivseteks elupaikadeks, mistõttu näeme Eesti väikeasulates ohtralt renoveerimist (või juba hoopis lammutamist) ootavaid kortermaju, kuid mitte kusagil uusi elamiskohti. Just seetõttu on 374 elanikuga Linnamäe külla ehitatud kaasaegne 18 korteriga Maali üürimaja teerajajaks mitte ainult Läänemaale, vaid teistelegi Eesti piirkondadele – hea tahtmise ning kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostöö korral võib sündida uus hingamine ning toimuda piirkonna areng. Nüüdseks, kus maja on elanikest täidetud, on üürimajja elama asunud nii Tallinnast tulnud inimesi, kui kohalikud noored pered, kel seni puudus oma elamisvõimalus. Kõik nad töötavad või on leidnud töö Läänemaal. 18 korteriga majas jookseb ringi 15 last, igaüks neist on potentsiaalne Läänemaale jääja. Ühetoalistes korterites on koha leidnud nii äsja tööturule sisenevad noored kui ka ettevõtjad, kes vajavad elamiskohti oma mobiilsetele töötajatele. See võimaldab valda juurde tuua erinevate oskuste ja teadmistega inimesi, kes omakorda saavad hakata panustama kogukonna töösse, lisada värskeid ideid. Lisaks ei ole antud maja mitte lihtsalt kuubik keset küla, vaid rikastab oma arhitektuuriga kogu asumit. Puitlaudis, rõdud ja terrassid, mänguväljak maja juures  – see kõik sobitub väga hästi olemasolevasse miljöösse. Arhitekt Raivo Puusepp on mõelnud nii asukohale – vana kooli õunapuuaed, kus praegugi õunapuud oma saagiga uusi elanikke rõõmustavad, kui taganud hoone kaasaegsuse. Meelis Nukki, kes oli ja on praegugi üürimaja eesotsas, viibis iga päev ehituse juures ning tagas selle, et arhitekt, projekteerija ja ehitaja oleksid ühise eesmärgi eest väljas ning ei teeks ühtki allahindlust kvaliteedi osas.
  9. Palivere Pritsukuuri tornikiivri paika tõstmine
    23.06.2020 oli ajalooline hetk Palivere kogukonnale. Just sellel päeval tõsteti paika Palivere vabatahtliku päästekomando tornikiiver. Veel aasta tagasi tundus see plaan uskumatuna, kuid käesoleva aasta võidupühal lõpetati sellega pidulikult hoone välitööd ning Paliveres senini kasutuseta olnud vana kuuri asemele oli kerkinud uhke komandohoone ning ümberkaudsed inimesed olid tulnud selle avamisele ja komandohoone tornikiivri paika tõstmisele kaasa elama. Komandohoone ehitamisse on panustanud nii vabatahtlikud ise kui ka lihtsalt aktiivsed kogukonnaliikmed. Kõik komandohoonega seonduvad tööd on tehtud oma põhitöö, pere ja muude asjatoimetuste kõrvalt. Palivere komandohoone on koht, kuhu kogukonnaliikmed on alati oodatud, sest just kogukonna hüvanguks see hoone sinna kerkinud on. Tänaseks on see tublide ja töökade inimeste motiveeritud töö tulemusel väljast valmis ning sisetööd on täies hoos.
  10. Palivere vabatahtlik päästekomando
    Ehitamisesse on panustanud paljud kogukonnaliikimed ja vabatahtlikud. Ennastohverdavalt on tehtud tööd ja nähtud vaeva ja see on ennast ära tasunud. Tänavu 26.03.2020 sai pidulikult kamandole peale tõstetud ka tornkiiver. Sellega said välitööd tehtud ja hakkasid sisetööd. Kõik tänu aktiivsele ja energilisele eestvedajale Risto Roometile. Palivere vabatahtlike päästekomando uksed on alati avatud kõikidele huvilistele.
  11. Raamat “Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses”
    Läänemaa rahvarõivaid tutvustavas raamatus on põhjalik fotodega illustreeritud ülevaade kõigi Läänemaa kihelkondade rõivaste kohta. Lisaks on artiklid Läänemaa ehete ja neotud lõngades kootud seelikute kohta. Eriti väärtuslikuks teeb raamatu see, et lugeja saab imetleda väga suurt hulka Läänemaa inimeste koduse vara hulgas leiduvaid vanu rahvarõivaid ja fotosid.
  12. Uue Taebla koolihoone ja uue Haapsalu põhikooli hoone ehituste valmimine
    Kahe uue ja tänapäevase koolihoone valmimine ja uue õppevara kasutusele võtmine annab tõuke Läänemaa hariduse kvaliteedi parandamisele ning annab lapsevanematele aluse eeldada, et lapsed ja noored saavad meil hea hariduse.