Kogukondliku turvalisuse toetusvoorud

2023. aasta toetusvooru kohta avaldame info peagi!

Turvalisuse edendamise projektid:

„Turvalisemad kogukonnad“ on kogukondliku turvalisuse toetusprogramm, mille eesmärgiks on suurendada kogukondlikku algatust turvalise elukeskkonna kujundamises lähtudes siseturvalisuse valdkonna arengukavadest ja strateegiatest.

Kogukondliku turvalisuse loomisse panustavate vabaühenduste ja asutuste väikeprojektide riigieelarvelise toetamise eesmärk on edendada kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel, suurendada turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd, sh edendada võrgustikupõhist toimimist ning aidata maakonniti kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

  • panustatavad kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste kasvu;
  • vähendavad riskikäitumist;
  • arendavad kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvalisust ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuste pakkumist;
  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;
  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);
  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

  • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja  sihtasutus, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus;
  • vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse üksused. Vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused saavad olla taotlejaks üksnes vabatahtliku päästekomandoga seotud taotluste puhul.

Toetatavad tegevused on:

  • plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud;
  • toetuse kasutamisega seotud töötajate töötasud;
  • ekspertide tasud;
  • tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;
  • analüüside, strateegiate ja arengukavade ning andmebaaside koostamisega seotud kulud;
  • toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ja teavitustegevuse kulud (sh veebilehe loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine jmt);
  • toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu, näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud ja muu selline, ning need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves;
  • tegevuste läbiviimisega seotud ruumi rendi kulud, side-, sõidu- ja kommunikatsioonikulud;
  • tegevuste elluviimisega otseselt seotud vara soetamise kulud, näiteks vahendid, seadmed, mööbel ja muu selline, mille vajadus ja edasine kasutamine põhjendatakse taotluses;
  • selliste tegevuste kulud, mis on mõeldud taotleja omandis või kasutuses oleva vara säilimiseks või parendamiseks ning mille vajadust põhjendatakse taotluses;
  • riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta (nt käibemaks);
  • muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

Taotleja peab:

  • kaasama partnerina kogukonda, teisi ühendusi ja/või asutusi ja kirjeldama, kuidas on kavas vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele elutähtsate teenuste katkestuste korral või suurendama inimeste valmisolekut ning võimet ennast ja teisi kriisiolukorras abistama. Partneri(te) roll tuleb kirjeldada taotluses, millele tuleb lisada partneri(te) kinnituskiri.
  • arvestama, et kui antav toetus on käsitatav riigi- või vähese tähtsusega abina, siis lähtub toetusvooru läbiviija toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust. Iga taotluse rahuldamise korral analüüsitakse, kas tegemist võib olla riigiabi või vähese tähtsusega abiga.
  • arvestama, et tema tegevus on avalik ja kui taotleja on kohustatud esitama majandusaasta aruanded, on need tähtajaks avalikku registrisse esitatud;
  • arvestama, et tal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on täies ulatuses ajatatud;
  • arvestama, et tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
  • arvestama, et tema juhtorgani liige ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
  • arvestama, et kui ta on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
  • arvestama, et ta on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt.

 Taotluse koostamisel palume arvestada järgmisega:

  • tegevused, mis eeldavad inimeste kogunemist, siis tuginedes riigis kehtinud eriolukorra praktikale, palume selliste tegevuste puhul mõelda võimalikele tuleviku alternatiividele (veebi vm sidevahendi abil tehtavad seminarid, koolitused, ümarlauad), tagamaks elanike hea tervis.

Dokumendid:

Taotlusvorm
Taotluse eelarve vorm
Aruande sisuline vorm
Aruande eelarve vorm
Riigieelarvelise toetuse eraldamise üldtingimused
Hindamismetoodika
Ministri käskkiri toetusprogrammi rakendamiseks

 

KOGUKONDLIKU TURVALISUSE 2020. AASTAL TOETUST SAANUD PROJEKTID

2020. aasta kogukondliku turvalisuse toetusvooru esitati 9 taotlust, mahus 23 827,99 eurot, mida on 2,5 korda rohkem kui kasutada olevaid toetusvahendeid.

04.06.2020 kogunes kogukondliku turvalisuse programmi hindamiskomisjon, kes tutvus laekunud projektidega ning seadis pingerea, mille alusel otsustati täies mahus toetada kolme järgmist projekti:

  1. MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed – „Turvaline kogukond Palivere“. Toetussummas 3240 eurot;
  2. MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm – „Paadi ujuvdoki soetamine päästevõimekuse parendamiseks“. Toetussummas 2713,8 eurot;
  3. MTÜ Kiideva külaselts – „Kiideva sadama turvapiirded“. Toetussummas 3500 eurot.

2020. aasta toetusvoorus jäi 12,66 eurot üle, mis liidetakse järgmise aasta toetussummale.

 

2018. AASTA TOETUSVOORUST RAHASTUST SAANUD PROJEKTID LÄÄNE MAAKONNAS

2018. aasta toetusvoorust rahastust saanud projektid Lääne maakonnas:

  1. Mittetulundusühing Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm
    “Vabatahtlike merepäästevõimekuse ja –valmiduse tõstmine”. Projekti eesmärgiks on tõsta merepäästeväljaõppega vabatahtlike päästevõimekust ning –valmidust tagades sealjuures nende enda turvalisuse ning teenuse kiirema osutamise, mis omakorda tõstab piirkonna turvalisuse taset läbi tulemuslikuma õnnetustele reageerimise. Taotletav summa 2908,05 eurot.
  2. Vormsi Merepääste Selts MTÜ
    “Vormsi Merepääste Seltsi reageerimisvõimekuse tõstmine 2018”. Projekti eesmärgiks on tagada ja parandada navigatsioonihooajal mereohutust ja otsinguvõimekust Lääne-Eesti saarestikus Vormsi, Hiiumaa, Haapsalu ja Noarootsi vahelisel alal ning samuti vajadusel merereostustõrje abiteenust (Vormsi saare ümbruses). Taotletav summa 3500 eurot.
  3. MTÜ Lugu
    “Soolu küla tuletõrje veevõtukoha puhastamine ja ligipääsetavuse taastamine”. Eesmärgiks on Soolu küla kunagise tuletõrje veevõtutiigi puhastamine, süvendamine ja juurdepääsu taastamine. Ning kolme kunagise talu kaevude märgistamine ja turvaliselt kinnikatmine pärandmaastikule sobivate vormidega. Taotletav summa on 2311,60 eurot.
  4. Kullamaa Käsitööselts MTÜ
    “Hoonete turvalisuse loeng ja Kullamaa Käsitöömaja treppide käsipuud.” Eesmärk: 1. Lääne-Nigula valla Kullamaa osavalla seltsimajade ja eramajade haldajatel on teadmised ja oskused turvalisuse tagamiseks ja ohtlikes olukordades õigesti reageerida. 2. Kullamaa Käsitöömaja treppidele on paigaldatud käsipuud. Taotletav summa 2322 eurot.

TUR18_toetusvooru_tingimused_Läänemaa .2018

TUR18 aruande vorm (toetuse saajale)

Kogukondliku turvalisuse 2018. aasta maakondliku toetusvooru abikõlblikkuse periood Lääne maakonnas on 1.10.2018 kuni 1.10.2019.

Valdkonna asjatundja

Valminud on Läänemaa rahvastiku ja koolivõrgu analüüs

Valdkonna asjatundja

Valminud on Lääne maakonna arengustrateegia 2035+

Valdkonna asjatundja

Maarja Läänesaar