Läänemaa

ASUKOHT

Läänemaa on Eesti mandriosa läänepoolseim maakond (pindala 01.01.2018 seisuga on 1815,57 km² (Statistikaamet), olles Eesti väikseim maakond pärast Hiiumaad. Maakonna keskus on Haapsalu linn. Läänemaa on naabriks Harjumaale, Raplamaale ja Pärnumaale ning üle mere Hiiu- ja Saaremaale. Läänemaad iseloomustab hõre asustus, ulatusikud loodusmassiivid, mis on kaitse alla võetud ning atraktiivne rannikuala. Lääne maakond asub küll Harjumaa naabruses, kuid jääb kõrvale Eestit läbivatest olulisematest rahvusvahelistest magistraalteedest. Samas läbib Läänemaad kaks kohaliku tähtsusega põhimaanteed: Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed, mille kaudu toimub peamine mandri ja Eesti suurimate saarte vaheline transport. Läänemaal, Rohukülas asub siseriikliku tähtsusega reisi-, aga ka vähesel määral kaubasadam, mille kaudu toimub ühendus Hiiumaa ja Vormsiga.

SÜMBOOLIKA

RAHVASTIK

Läänemaal elab Rahvastikuregistri 01.01.2018.a. andmetel 20 646 elanikku, nendest 52% naised ning 48% mehed. Kohalike omavalitsuste prognooside kohaselt (ilma sisserändeta) on Läänemaa tulevikus silmitsi elanikkonna vananemise ja vähenemisega nagu enamik Eesti maakondasid, kus puudub jõulisem tööealiste inimeste sisseränne (nt Harjumaa ja Tartumaa). Võrreldes 2017. aastaga on maakonna rahvaarv vähenenud haldusreformist tulenevalt umbes 3600 inimese võrra.

Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Lääne maakonnas 65+ aastasi elanikke 7,26 protsendi võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Lääne maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 31,56 protsendini. Suurem osa elanikest elab Haapsalus, Uuemõisas, Taeblas ja Paliveres. Elanike jagunemist asulate lõikes ilmestab alljärgnev diagramm:

Elanike arv asustusüksuste kaupa seisuga 01.01.2018. Allikas: Rahvastikuregister

KOHALIKUD OMAVALITSUSED

Lääne maakonnas on kolm kohalikku omavalitsust:

2017. aasta haldusreformi käigus muutus Läänemaa rahvaarv ja pindala. Maakonna koosseisust lahkusid Pärnumaale Hanila ja Lihula vallad ning Läänemaaga liideti Rehemäe ja Kuke külad (varem Harjumaa koosseisus). Maakonnasiseselt toimusid varasemate omavalitsuste ühinemised ning peale haldusreformi jäi Läänemaale alles 3 kohalikku omavalitsust. Varasemalt olid Oru, Taebla ja Risti vallad liitunud ning moodustus Lääne-Nigula vald. Läbirääkimiste tulemusena liideti Lääne-Nigulaga veel Martna, Kullamaa, Noarootsi ja Nõva vallad. Kõik 4 liitunud valda moodustasid oma endisel territooriumil osavallad. Igas osavallas korraldab vastuvõttu sotsiaalhoolekande ametnik ning on vastutav koduhooldustöötaja. Osavallale alluvad osavallas asuvad kultuurimajad, raamatukogud ja noortekeskused.

Haapsalu linn liitus ühinemisläbirääkimiste käigus Ridala vallaga ning ühendomavalituse nimeks sai Haapsalu linn. Vormsi vald tulenevalt saare eraldatusest jätkas peale haldusreformi iseseisva vallana.

MAAKONDLIKUD INSTITUTSIOONID

Haldusreformi tulemusena kadusid Eestist maavalitused ning alates 1. jaanuarist 2018. võttis need funktsioonid Läänemaal üle Sihtasutus Läänemaa. See on üle-maakondlik organisatsioon koondades kõiki Lääne kohalikke omavalitsusi ning alates 1. jaanuarist 2019. aastast ka endist MTÜ Läänemaa Turismi.

Läänemaa maaelu ja külade säilitamine, taaselustamine ja harmoonilisele arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse ja rahvakultuuri ning loodushoiu toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine on koondunud Kodukant Läänemaa alla.

Riigi ülesannete täitmise eest maakonnas hoolitseb ja kontrollib Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitus.