Rahvatervis ja turvalisus

RAHVATERVISE JA TURVALISUSEGA SEOTUD TEGEVUSED

Tegevusi,  mis on seotud nii rahvatervise kui turvalisusega, viiakse ellu riiklikul, maakondlikul, kohalikul kui kogukondlikul tasandil. Sisend selleks antakse väga erinevates valdkondades  – hariduses, majanduses, lastekaitses, siseturvalisuses, tervishoius, tööturus, sotsiaal- kui tarbijakaitses jm.

MAAKONNAS ERINEVATE OSAPOOLTE KOOSTÖÖL PÕHINEVAD RAHVATERVISE JA TURVALISUSEGA SEOTUD ÜLESANDED:

  1. elukeskkonna kujundamine, mis toetab heaolu ja turvalisust;
  2. tervise- ja heaoluprofiili koostamine;
  3. rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine;
  4. tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas, vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjude ohjeldamiseks;
  5. riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;
  6. rahvatervise ja teiste tihedalt seotud valdkondade vahelise võrgustiku loomine.

LÄÄNE MAAKONNA TERVISEPROFIIL

Uudised ja tegevused 2025
  1. juunil toimus Läänemaa haridustöötajate ohutuspäev Läänemaa ÄKK 2025 – õpetajad kriisivalmiduse eesliinil!

Ohutuspäeval osalesid kaheteistkümne kooli õpetajad praktilistes töötubades, kus jagati teadmisi ja oskusi, mis aitavad paremini toime tulla erinevate ohu- ja kriisiolukordadega koolikeskkonnas ja väljaspool seda. Töötubades osaleti neljaliikmeliste võistkondadena.

Töötubasid viisid läbi professionaalid erinevatest valdkondadest:

Politsei- ja Piirivalveamet:

  • Konfliktide rahumeelne lahendamine
  • Käitumine äkkrünnaku korral
  • Reageerimine bussiõnnetuse situatsioonis

Veebipolitsei:

  • Kuidas ära tunda ja vältida valeinfot

Kaitseliit ja Naiskodukaitse:

  • Esmaabi andmine
  • Alajahtumise märkamine ja ennetamine

Päästeamet:

  • Turvaline ja kiire evakuatsioon

Lääne-Eesti vabatahtlik reservpäästerühm:

  • Veeohutus ja tegutsemine õnnetuste korral veekogude läheduses

Transpordiamet:

  • Kuidas liikled sina?

Vargrebane OÜ:

  • Visuaalsed märgid riskikäitumise tuvastamiseks

Mahena keskus:

  • Psühhosotsiaalne toimetulek kriisiolukorras – kuidas toetada iseennast ja õpilasi keerulistes olukordades

Tartu Ülikool:

  • Valeinfo

Õpetajad said töötubades teadmisi ja kogemusi, mida teha, kui õpilane on alajahtunud, kui väljasõidu ajal satub buss õnnetusse, kuidas rääkida õpilastele levivast valeinfost, lahendada konflikte, anda esmaabi ning tuvastada riskikäitumist. Õpetajad harjutasid uppuja päästmist, tule kustutamist ja evakueerumist ning täiendasid enda veebiohutusalaseid teadmisi.

Sihtasutus Läänemaa ja Päästeameti koostöös korraldatav Läänemaa ÄKK toimus neljandat korda. Õppust rahastas Europe Direct Läänemaa, õppusele andsid suure panuse Haapsalu politseijaoskond, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne Ringkond, Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm, Päästeamet, Transpordiamet jpt.

25. augustil toimus Haapsalus haridustöötajate ohutusõppus Läänemaa ÄKK. Õppuse peamine eesmärk on haridustöötajatele teadmiste ja oskuste andmine, kuidas keerulistes situatsioonides käituda, et kahjud oleksid olematud või võimalikult väikesed.

Õppusele olid oodatud osalema kõik Läänemaa koolid ning suurem osa koolidest ka osales: Haapsalu Põhikool, Martna Põhikool, Oru Kool, Ridala Põhikool, Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Vormsi Kool, Kullamaa Keskkool, Palivere Põhikool, Haapsalu Linna Algkool.

Lisaks oli oma meeskonna välja pannud Tarekese lasteaed ja Haapsalu noortekeskuste meeskond.
 
Õppus koosnes 12 eri praktilise sisuga töötoast ning kõik õpetajad pidid läbi käima kõik 12 töötuba. Iga töötuba kestis 15 minutit, mille käigus tutvustati olukorda, õpetajad pidid reageerima ning lõpuks anti ka tagasiside, mida oleks võinud teha teisiti või millele oleks veel pidanud mõtlema. Et olukorrad oleks võimalikult realistlikud, olid õppusele kaasatud näitlejateks ka lapsed.
 
Nii mängiti näiteks läbi bussiõnnetus. Sealjuures, mida vähem olid õpetajad eri ohtudele enne bussisõitu mõelnud, seda hullem õnnetus oli. Nii on ka päris elus – enne auto- või bussisõitu saab ära teha nii mõndagi, et õnnetuse korral oleks kahjud väiksemad.
 
Visuaalsete märkide riskikäitumise tuvastamise töötoas oli paljude õpetajate jaoks üllatuseks, et osa sümboleid on Eestis keelatud ning kuidas üldse talitada, kui õpilane ilmub kooli keelatud sümboolikaga.
 
Ühes töötoas mängiti realistlikult läbi õnnetus tööõpetuse klassis. Valjude masinahelide saatel tuli anda esmaabi, tuvastada ohte jms. Jällegi hoopis teistsugune situatsioon kui meie tavapärane esmaabi koolitus, kus kõik rahulikult omas tempos rahus ja vaikuses saavad kaaskoolituja kätt kinni siduda.
 
Õpetajatele ilmselt üks hirmsamaid töötube oli äkkrünnaku töötuba, kus koridorist kuuldi püssilaske ning õpetajad pidid sellele reageerima. Olukord, kuhu mitte keegi meist ei taha sattuda, ent kui selline olukord praktilisel viisil läbi teha, oskab ohuolukorras rohkematele asjadele mõelda.
 
Õpetajatel tuli ka sekkuda õpilaste konflikti garderoobis, mille käigus selgus, et olukord võib olla ohtlikum kui esmapilgul võis arvata. Sellest töötoast tõid paljud õpetajad õppimiskohana välja, et neil polnud aimugi, mis õigused neil on ning et nad said teada, mida nad õpetajatena kõike teha tohivad.
 
Lisaks oli vaja lapsed kooliruumist evakueerida. Tavapärasest evakuatsiooniõppusest erines see töötuba selle poolest, et igale lapsele oli antud ülesanne, kuidas paanikas käituda. Ei olnud niiviisi, et kõik võtsid paaridesse ja kenasti käsikäes sammusid majast välja, nii nagu tavapärastel evakuatsiooniharjutustel koolis.
 
Merest tuli kätte saada uppuja, ent päästerõngast ei olnud käepärast. Teadupärast ennast ei tohi kinni haaramiseks pakkuda, kuna niiviisi on ühe asemel tõenäoliselt kaks uppujat. Seega pidid õpetajad käepäraste vahenditega leidma mooduse, kuidas uppuja päästa.
 
Lisaks pidi tegelema alajahtunud lapsega. Alajahtumisega tegelemisest on tavapärastel esmaabikursustel teenimatult vähe räägitud. Siin tõid õpetajad välja, et said väga palju uut infot.
 
Et sõnumid peavad olema lihtsad ja selged, sai arusaadavaks meeskonnatöö töötoas. Õpetajad tõid välja, et tegu oli väga hea näitliku ülesandega, kuidas erinevate inimeste selgitused võivad osutuda sõnumi vastuvõtjale keeruliseks.
 
Veebikiusamise töötoas said õpetajad selgemaks, mida silmas pidada ning kuidas veebikiusamise problemaatikaga tegeleda, kui klassis peaks sellist tendentsi esinema.
 
Valeinfo töötoas käsitleti vandenõuteooriaid ning eri liike valeinfot ning selle ohtlikkust ning arutati läbi, kuidas õpetaja peaks eri olukordades reageerima.
 
Lisaks oli õpetajatel võimalus sõita elektritõukerattaga ning sai üle korratud ka kiivri õige kasutus.
 

Õppust rahastas Europe Direct Läänemaa, õppusele andsid suure panuse Haapsalu politseijaoskond, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne Ringkond, Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm, Päästeamet, Transpordiamet.

VAATA PILDIGALERIID SIIT.

Reedel, 23. septembril toimus Europe Direct Läänemaa eestvedamisel Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis haridustöötajate ohutusõppus Läänemaa ÄKK.
Õppuse peamine eesmärk on haridustöötajatele teadmiste ja oskuste andmine, kuidas keerulistes situatsioonides käituda, et kahjud oleksid olematud või võimalikult väikesed. Iga meeskond läbis õppusel 12 praktilise sisuga töötuba. Iga töötuba kestis 15 minutit, mille sees tuli lahendada ülesanne ning sai kohe kätte ka töötoa läbiviijate tagasiside. Töötubade teemad varieerusid seinast seina – alates sellest, kuidas tuvastada valeinfot, lõpetades sellega, kuidas käituda äkkrünnaku ajal koolis. Vahepeale jäi hulga proovilepanekuid, nagu näiteks kuidas käituda bussiõnnetuse ajal, kuidas päästa uppujat, kuidas aidata alajahtunud inimest ja palju muud.
 
Et olukorrad tunduksid õpetajatele võimalikult realistlikud ning eri tegevusi saaks praktiliselt läbi teha, olid õppusele kaasatud lapsed Uuemõisa Lasteaed-Algkoolist, Haapsalu Põhikoolist ja Kullamaa Keskkoolist.
 
Oluline roll õppuse kordaminekuks oli Haapsalu politseijaoskonnal, kelle poolt oli välja pandud tervelt neli töötuba. Õppusele oli aga kaasatud palju osapooli – Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne Ringkond, Päästeamet, Transpordiamet, Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm, aga ka näiteks valeinfo tuvastamist õpetav digipädevuse ekspert Diana Poudel ja radikaliseerumise märkamist juhendav Pärtel Preinvalts Põhja Prefektuurist.
 

Videod on rahastatud siseministri 29. jaanuari 2021. aasta käskkirja nr 1-3/11 “Elanike kriisideks valmisoleku maakondliku edendamise üldtingimused 2021. aastal” alusel siseministeeriumi riigieelarvelistest vahenditest.

Vaata ürituse galeriid Europe Direct Läänemaa Facebookist siit.