2020. aastal alanud koroonapandeemia tagasilöögid on seadnud kogu maailma, aga ennekõike just turismisektori uude olukorda. Eesti Panga andmetel külastas 2020. aasta jooksul Eestit 1,7 miljonit turisti ehk kõigest kolmandik kogu 2019. aasta turistide arvust. Aasta jooksul kulutasid turistid siin vaid 410 miljonit eurot, mis on miljardi euro võrra vähem kui 2019 aastal. 2022. aastal tõusid turistide kulutused Eestis ligi 1,1 miljardi euroni, mida on küll 670 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid endiselt 340 miljonit eurot vähem kui koroonaeelsel 2019. aastal.

Täna kui turismisektor on just koroonast taastumas on lisandunud uued väljakutsed majanduslanguse ja Ukraina sõja näol, mille lõplik mõju sektorile pole veel lõplikult selgunud. Oleme olukorras kus peame optimistlike tulevikuversioone vähemalt mõneks ajaks korrigeerima ja otsima lahendusi, kuidas püsida atraktiivse sihtkohana ka olukorras, kus külaliste ja turistide käitumisharjumused on vähemalt mõneks ajaks muutunud nõudlikumaks ja  kalkuleerivamaks.

Olenemata väljakutsetest on turismil oluline koht kogu Eesti majanduses. Turismiteenused moodustasid 2022 aastal 14,8% teenuste ekspordist ja 5,2% koguekspordist. Valdkonnad on oma rekordtasemetest veel kaugel kuid (2019 aastal vastavalt 28% ja 10%) kuid hetkeseis näitab selget kasvupotentsiaali ja loob võimalusi ka meie piirkonnas.

Harju-, Rapla- ja Läänemaa turismistrateegia koostamisel lähtusid koostajad turismivaldkonna hetkeolukorrast ja trendidest laiemalt ning arvestasid piirkonna tänase toimimise, spetsiifika ja väljakutsetega.

Head lugemist!